Tõlketeenistus

Karmela Molodõk
Kohtute tõlketeenistuse juht

Juba 2017. aastal analüüsiti ideed hakata tsentraliseerima Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi haldusalal tõlketeenuseid. Arutuse all oli ka üleriigilise tõlkekeskuse loomine, kuid paraku jäigi see ainult mõtteks. Kohtute, prokuratuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vahel sõlmiti koostöökokkulepe, mis aga kahjuks toimima ei hakanud. Seejärel alustasid kohtud justiitsministri 25. juuni 2020. aasta käskkirja alusel ettevalmistusi tugiteenuste tsentraliseerimiseks, mille hulka kuulus ka tõlketeenistuse loomine. 1. jaanuaril 2022 loodigi Viru Maakohtu koosseisu kohtute tõlketeenistus.

2021. aasta mais tõlketeenistuse juhina tööd alustades sain aru, et olemas on küll üldine visioon, milline peaks olema tõlketeenistuse roll kohtute tööd toetava tugiteenusena, kuid tegevuskava selle saavutamiseks polnud selge. Seega oli minu esmane eesmärk panna paika täpne tegevusplaan. Esile tõusis viis peamist teemat: tehniliste lahenduste hankimine ja süsteemiga ühendamine, kohtutõlkide töötasu viimine konkurentsivõimelisele tasemele, tõlkekeskuse loomine, kohtuteüleste tõlkehangete korraldamine ja üldised teenistusega seotud küsimused (tõlkide koormuse ühtlustamine, tõlgete kvaliteedi tagamine, teenistuse struktuur ja ülesehitus, dokumentatsioon).

Tehnilised lahendused

Kuna sain kiiresti aru, kui kaua võtavad aega hanked, alustasin just neist. Kui tõlketeenistus asutati, polnud meil kasutada ühtegi tarkvaraprogrammi. Seepärast said korraldatud tõlke- ja haldustarkvara hanked. 2022. aasta veebruaris võtsime kasutusele haldustarkvara, mis võimaldas koondada ühte programmi kokku kõik kohtutes tehtud tõlketellimused. Samuti saime esimest korda hakata kohtuteüleselt koguma andmeid tõlkemahu ja vajalike keelesuundade kohta. Haldustarkava üks osa on tõlkide andmebaas: kui siiani oli igal kohtul oma Exceli tabel tõlkide nimede ja kontaktandmetega, siis nüüd on tõlke ja tõlkijaid koondav andmebaas kohtute siseveebis kõikidele kättesaadav.

Sügisel 2022 võtsid kohtutõlgid ja tõlkepartnerid kasutusele tõlketarkvara MemoQ, mis kiirendab märgatavalt tõlkimist ja aitab tagada tõlgete terminiühtsuse. Tänu jagatud serveripõhisele tõlkemälule on tõlgitud tekstid sekundite jooksul kättesaadavad kõikidele, kes programmi kasutavad. Mulle teadaolevalt pole sellist tehnilist lahendust kasutusel üheski teises riigiasutuses ja tean, et nii mõnigi neist jälgis huviga, kuidas me süsteemi üles ehitame. Tutvustasin tõlketeenistuse tööd ka 2023. aasta septembris toimunud Balti ja Soome kohtute administratsioonide foorumil, kus selgus, et oleme tehniliste lahenduste poolest ees ka oma naabritest. Hea tunne on olla teistele eeskujuks!

Tõlketarkvara kasutuselevõtmise järel oli vaja leida keegi, kes haldab tõlkemälusid, koostab terminibaasi ja kontrollib tõlgete kvaliteeti. Kohtutõlkide ja hankepartnerite tehtavaid tõlkeid polnud siiani keegi kontrollinud, kuid minuni jõudis iga natuke aja tagant nurin, et tõlkimise kvaliteet (eriti tõlkepartnerite puhul) jätab soovida. 2022. aasta veebruaris liituski tõlketeenistusega vene keele toimetaja, kelle ülesandeks sai tõlkemälude haldus, terminibaasi loomine ja haldamine ning tõlgitud tekstide kvaliteedikontroll. Oktoobris 2022 tuli tööle veel teinegi vene keele toimetaja.

Kohtutes tõlgitav maht on siiski niivõrd suur, et kahjuks kõiki tõlkeid toimetada ei jõua. Tõlgete kvaliteeti parandame pigem usaldusväärse tõlkemälu ja terminibaasi haldamise kaudu. Samuti nõustavad ja õpetavad keeletoimetajad tõlke.

Kohtutõlkide töötasu

Üks kõige suuremaid murekohti oli kohtutõlkide töötasu, mis oli lootusetult ajale jalgu jäänud. Kuna tundsin erasektorit ning uurisin ka PPA ja prokuratuuri tõlkide töötasusid, sai selgeks, et kiiresti tuleb leida vahendid kohtutõlkide töötasu suurendamiseks. Rahandusministeeriumi eraldatud vahendid pakkusid palju abi, samuti võimaldas tõlkide ristkasutus ühtlustada koormust, vähendada isikkoosseisu ja seeläbi eelarvevahendeid ümber jagada.

Nüüd, kaks aastat pärast tõlketeenistuse asutamist on kohtutõlgi astmepalk umbes poole võrra kõrgem ja ulatub 1800 euroni (bruto). Kuigi me ei küündi endiselt näiteks PPA tõlkide töötasuni, rääkimata erasektorist, oleme sellegipoolest märksa paremas olukorras kui varem. 2023. aasta jaanuarist rakendus esimest korda ka tõlkide tulemustasusüsteem, mis võimaldab tõlgil saada lisatasu üle normi tehtud tõlgete eest. Tulemustasu arvutame kvartaalselt ja maksame välja neli korda aastas.

Tõlkekeskuse loomine

Jaanuaris 2022 alustas tõlketeenistuse juures tööd tõlkekeskus. Kui varem pidid menetlusgrupid ise tõlgi leidma, tingimused kokku leppima ja tellimise organiseerima, siis nüüd tegeles kõige sellega tõlkekeskus. Kevade alguseks mõistsin, et kohtute tõlkemaht on niivõrd suur, et tööle tuleb võtta keegi, kes kõike korraldaks. 2022. mais liituski tõlketeenistusega tõlgete koordinaator, kes hakkas haldama tõlkekeskusesse tulevaid tellimusi. Ent 2023. aasta juunis otsustas ta suunduda tööle erasektorisse – üks tema peamisi lahkumispõhjusi oli väga suur töökoormus. Järjest suureneva tellimuste mahu tõttu sai selgeks, et ühest inimesest jääb väheks. Seega alustasid 2023. aasta juunis tõlketeenistuses tööd kaks tõlgete koordinaatorit, kes olid töötanud enne Viru Maakohtus vastavalt referendi ja sekretärina. Lisaks kirjalike ja suuliste tõlketellimuste haldamisele kontrollivad ja kinnitavad koordinaatorid ka tõlkearveid.

Kohtuteülesed tõlkehanked

Kui naasta aastasse 2021, siis toona puudusid kõiki kohtuid hõlmavad tõlkehanked. Piirkondlikud hanked erinesid üksteisest hinnakirjade poolest, puudus kontroll ja ülevaade hanke raames tellitud mahust.

Korraldatud sai kaks kohtuteülest hanget – üks suuliste ja teine kirjalike tõlgete tellimiseks. Suuliste tõlgete hankelepingud sõlmisime 2022. aasta mais ja kirjalike tõlgete omad sama aasta juulis. 2023. aasta jaanuaris selgus, et suulise tõlke hankest olid välja jäänud väga olulised punktid, mille tõttu ei soovinud mitu peamist hankepartnerit enam koostööd jätkata.

Justiitsiministeeriumi audiitor vaatas kohtute tõlkearved üle ning tema kokkuvõtte ja soovituste põhjal otsustasime teha uue suulise tõlke hanke, mille tulemusena loodame sõlmida uued raamlepingud veel enne 2024. aasta suve. Uue hanke kasuks rääkis ka see, et haruldaste keelesuundade maht oli viimase kahe aasta jooksul tuntavalt tõusnud, mistõttu kehtiv hange ei katnud enam meie vajadusi.

Kindlasti on mahu suurenemist mõjutanud meie ümber toimuvad sündmused – pärast Venemaa sõjalist rünnakut Ukrainale kasvas tõlkemaht kohtutes pea 30%. Seisame silmitsi ka rändekriisiga – sageli räägivad põgenikud keeli, mille olemasolust me pole isegi teadlikud, veel vähem on Eestis nende keelte kõnelejaid. Sellistel juhtudel teeme koostööd rahvusvaheliste kõnekeskustega ja tõlgime inglise keele kaudu. Uus suuliste tõlgete hange hõlmab 43 keelt ja katab loodetavasti järgneval kolmel aastal kõik meie tõlkevajadused.

Muud küsimused

Enne tõlketeenistuse loomist olid kohtutõlgid jaotatud kohtupõhiselt – nt Tartu kohtumaja tõlgid tõlkisid Tartu kohtutele, Harju kohtumaja tõlgid Harju Maakohtule jne. Tõlketeenistuse asutamisega muutus tõlkide tööpiirkonnaks kogu Eesti. Füüsilise asukoha järgi jagunevad tõlgid praegu kolmeks: moodustatud on Põhja piirkond (Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus ja Halduskohus, Pärnu Maakohus), Lõuna piirkond (Tartu Maakohus, Ringkonnakohus ja halduskohtu Tartu maja) ja Viru piirkond (Viru Maakohus, Tartu Halduskohtu Jõhvi maja). Iga piirkonda haldab juhtivtõlk, kes koordineerib piirkondlikult vene keele suuliseid tõlketellimusi, tõlkide valve- ja puhkusegraafikuid ning kõiki muid igapäevaseid küsimusi.

Eelistatult tõlgivad tõlgid enda piirkonna kohtuistungitel, kuid vajaduse korral veebi kaudu ka üle Eesti. Vene keele kirjalikud tõlked jagame võrdselt kõikide tõlkijate vahel. Kui kohtu enda tõlgid on hõivatud või tõlkida tuleb väga mahukaid materjale, kaasame hankepartnerid. Tõlkide ristkasutus on võimaldanud ühtlustada piirkondlikke koormuserisusi, mis aga võimaldab tulla toime sama töömahuga väiksema koosseisu abil. 2021. aastal oli kohtutes täidetud 27 kohta, 2024. aastal on see arv 21,2, sealjuures kasvas 2023. aasta tõlkemaht ühe tõlgi kohta võrreldes 2022. aastaga 23%.

2023. aasta mais sai tõlketeenistus kohtute siseveebi oma alamlehe (kiirlinkide all), kuhu oleme koondanud kokku kõik teenistust puudutavad materjalid. Sealt leiab tõlkide andmebaasi ja valvegraafiku, tõlgete tellimise korra ja juhendid, hankelepingud jpm.

Kuna tõlkimise koostöölepe kolme asutuse – kohtute, PPA ja prokuratuuri – vahel ei hakanud algul toimima, oli üks minu eesmärkidest seda olukorda muuta. Mul on väga hea meel tõdeda, et pea kolm aastat hiljem kohtuvad kolme asutuse tõlkejuhid korrapäraselt. Aitame leida tõlke, kui prokuratuur vajab neid vahistamistel või PPA välismaalaste paigutamisel kinnipidamiskeskusesse. Maikuus tuleb juba teine õigustõlkide seminaripäev, mis toob kokku kõik kolme asutuse tõlgid.

Pilt tulevikku

Ka edaspidi on kõik eespool toodud viis teemat päevakorral. Tehniliselt on soov ühendada 2024. aastal omavahel haldus- ja tõlketarkvara, et tõlgete tellimist ja tõlkeprotsessi veelgi automatiseerida. Koostöös kohtute IT-juhiga otsime tarkvara, mis võimaldaks teha sünkroontõlget ka video teel. Tõlkide töötasu tuleb viia spetsialisti tasemele, mis ulatub 1,5-kordse Eesti keskmise palgani. Tõlkearvete kinnitamine vajab tõhustamist – selles vallas on kohtute talitus astunud samme ja valmimas on määruse[1] muudatuse eelnõu. Suulise tõlke hanke raames on vaja sõlmida kümneid raamlepinguid, teha vajalikud muudatused haldustarkvaras ja vaadata üle tellimisprotsess. Teenistusesiseselt on tähelepanu keskmes tõlkide vaimse tervise toetamine ja erialased koolitused. Suurim mure on kohtutel, politseil ja prokuratuuril ühine – kuidas tagada tõlkide järelkasv, kui Eestis puudub suulise tõlke õpetus? Kahjuks veel head lahendust ei ole leitud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et väga palju on juba tehtud. Tehnika kiire areng ja meie ümber toimuv tingib aga selle, et peame olema avatud muudatustele, valmis kiiresti reageerima, kohanema ning tagama, et kohtute tõlketeenistus suudab pakkuda kohtumenetlusele tuge igas olukorras.

____________________________

[1] Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. aasta määrus nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. – RT I 2005, 71, 557.