Meelis Eerik
Harju Maakohtu esimees

 

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE) on Euroopa Nõukogu nõuandev organ, mis koosneb üksnes kohtunikest ja tegeleb kohtuvõimu iseseisvuse, sõltumatuse ning pädevuse küsimustega. Igal aastal annab CCJE arvamuse kohtuvõimu mingis küsimuses. Aastal 2019 oli arvamuse (nr 22) teema kohtujuristide õiguslik seisund.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) kohaselt on igaühel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus (art 6). Kohtunike sõltumatus on tagatud nende ametisse nimetamise jm sarnaste protsessidega. Kohtunikke aga toetavad abilised. Nii paraneb kohtumenetluse tõhusus ja kvaliteet. Samal ajal ei või abiliste olemasolu seada ohtu kohtu ja kohtunike sõltumatust. Sel põhjusel otsustas CCJE analüüsida kohtujuristide õiguslikku seisundit.

Kohtujuristi mõiste

Kohtujuristi mõistet on selles tekstis kasutatud tinglikult. Inglise keeles kasutatakse mõistet legal assistant, millele eesti keeles väga head vastet pole. Ingliskeelne sõnapaar annab kõige paremini edasi mõiste „kohtujurist“ tähendust: tegemist on kohtuniku peamise õigusliku abilisega. Siiski võivad sarnaseid ülesandeid täita nõunik, referent, konsultant või kohtuistungi sekretär. Või vastupidi, ühe ametinimetuse all võidakse täita erinevaid ülesandeid alates tehnilistest ja formaalsetest kuni lahendi projekti kirjutamiseni.

Eestist väljapoole minnes on olukord veelgi kirjum. Mõnes riigis töötavad kohtujuristid ainult kõrgemates kohtutes, mõnes riigis aga spetsialiseeritud kohtutes. Kohtujuristid võivad olla töötajad, ametnikud, töötada tähtajaliselt või pikaajaliselt. Mõnes riigis võib ka mõnel kohtunikul olla nn kolleegiumi abistav seisund. Seetõttu tuleb esmalt peatuda mõistel.

Kohtujuristina mõistetakse kohtuniku abilist, kellel on juriidiline haridus ning kes aitab kohtunikku kohtuasja sisulisel lahendamisel.

Ühtset kohtujuristi mõistet ei ole võimalik leida, seetõttu kasutas CCJE selle mõiste mahu määramisel välistavat meetodit ning tõi välja need isikud, keda kohtujuristiks pidada ei saa. Need on turva-, IT- ja haldustöötajad, praktikandid, kohtutes asuvate registrite ja kantselei töötajad, kohtutes püsivalt kasutatavad eksperdid. Ka kohtuistungi sekretärid jäävad selle mõiste alt välja. Seejuures ei ole kriteeriumiks iseseisev otsustusõigus (nagu näiteks meil kohtunikuabide korral, kes teevad registrikandeid), vaid osalemine kohtuniku nn menetlusrühmas ja kohtuniku lahendatavas kohtuasjas.

Kohtujuristi vajadus

Kohtujuristi tähtsus on enamikus riikides ajaga suurenenud. Ka CCJE peab kohtujuriste väga vajalikuks. CCJE märgib juba oma arvamuse esimeses punktis, et õigusemõistmise tõhustamine ja kvaliteedi paranemine on ühiskonna kui terviku huvides. Edasi peatutakse arvamuses eraldi kolmel peamisel väärtusel.

Õigusemõistmist toetav funktsioon. Kompetentne kohtujurist annab õigusemõistmisesse väärtusliku panuse. Eriti kasulik on see kohtujuristide spetsialiseerumisel. Kohtujuristide kasutamine võib parandada kohtumenetluse kvaliteeti. Õigusemõistmist toetav funktsioon ongi kohtujuristide palkamise peamine motiiv. Siiski ei saa kohtujuristide palkamist eelistada kohtunike koolitusele.

Noorte juristide ja uute kohtunike väljaõpe. Kohtujuristide töö sisaldab ka hariduslikku elementi. Töötades kohtuniku abilisena, saavad noored juristid uusi teadmisi ja oskusi ning omandavad laiema arusaama kohtusüsteemi toimimisest. Mõnes riigis on töötamine kohtujuristina iseseisva õiguskarjääri kohustuslik eeldus. Isegi riikides, kus sellist kohustust ei ole, on praktiliste teadmistega jurist kohtunikukonkursil eelistatud. Kasulikuks peetakse noorte kohtujuristide praktikat kõrgemas kohtus.

Tõhusus. Kõik kohtusüsteemid peavad jõudma lahendini õigel ajal ja kulutõhusalt. Seejuures peab kohtulahend olema väga kvaliteetne. Kohtujuristide väga tähtis ülesanne on vabastada kohtunik mitteõiguslikest ülesannetest ja aidata vähendada jääki, sh kohtulahendite projekte ette valmistades. Seejuures rõhutab CCJE, et teised võimuharud peavad kohtutele tagama piisavad ressursid nende ülesannete täitmiseks. Siia hulka kuulub raha eraldamine ka kohtu personali, sh kohtujuristide palkamiseks.

CCJE rõhutab, et kohtujuristid ei ole vajalikud üksnes ühele kohtuastmele, vaid aitavad parandada kohtute tööd kõigis astmeis. Seetõttu ei saa eelistada kohtujuristide kasutamist vaid mõne kohtuastme korral.

Kohtunike arv peab olema piisav! Kohtunike ülekoormuse tingimustes on sageli kiusatus delegeerida teatud ülesannete täitmine kohtujuristidele. See ei ole CCJE arvates aga alati soovitatav.

Kohtuniku ja kohtujuristi roll

Kohtujuristi (piiratud) iseseisva pädevuse korral tekib paratamatult küsimus, milline on kohtuniku ja kohtujuristi roll: mis ülesanded on kohtujuristi täita ning mis peaks jääma kohtuniku enda teha.

Otsustamine on kohtuniku keskne tegevus igas õigussüsteemis. Seda ei saa teha keegi teine. Kohtujuristi roll tuleneb kohtuniku rollist, kuid ei asenda seda. See küsimus on seotud ka EIÕK-i artiklis 6 märgitud kohtu sõltumatuse põhimõttega. Kohtuniku sõltumatuse garantiid võimaldavad kohtuasja lahendada iseseisvalt ja erapooletult ning nii ka fakte tuvastada ja õigust tõlgendada. Kohtuniku sõltumatus ei ole kohtunike privileeg, vaid õigusriigi tagatis.

Õigusemõistmist, s.o kitsamas tähenduses kohtuasja otsustamist, ei saa delegeerida kohtujuristile ega kellelegi teisele, sest see on kohtuniku tegevuse tuum. Otsustamine tähendab tõendite hindamise abil faktide tuvastamist ja õiguse kohaldamist. Kohtunikke ei saa vaadelda ka pelgalt kohtuasjade mänedžeridena, sest kontroll tuvastatud faktide ja õiguslike hinnangute üle peab jääma ainult kohtunikule.

Kohtujurist abistab kohtunikku. Ükskõik, millised ka poleks kohtujuristi ülesanded, peavad need olema täidetud kohtuniku kontrolli all. Kohtunik jääb vastutavaks õigusemõistmise kõikide aspektide eest.

CCJE koosolekul arutleti pikalt, kas kohtujuristi osalemine kohtulahendi projekti tegemises läheb vastuollu nõupidamistoa saladusega. Mõnes riigis ei lubata (isegi mitte tehnilistel) abilistel olla nõupidamistoas, mis peaks tagama, et kohtunikud tegelevad otsustamisega ka tegelikult ega jäta seda abipersonali hooleks. Sellele vaatamata leiti, et lahendi projekti kirjutamist ja nõupidamistoa saladust ei saa samastada.

Siiski, mida lähemal on kohtujuristid otsustamisprotsessile, seda ettevaatlikumad peaksid kohtunikud olema. Kohtujuristi ettevalmistatud lahendi projekt võib kohtuniku mõtlemist märkimisväärselt mõjutada. Risk on suurem, kui kohtujurist koostab kohtulahendi projekti esimese versiooni. Kohtunik peaks sellisest ohust teadlik olema ja soovituslikult enne projekti kirjutamist väljendama kohtujuristile oma esialgset seisukohta. Kogu ettevalmistava tegevuse käigus tuleb hoida tasakaalu kohtuasja tõhusa lahendamise ja kohtuniku otsustamiskohustuse vahel. Veel kord rõhutatakse, et kohtujurist peab töötama kohtuniku juhiste ja kontrolli all. Seda ka juhul, kui kohtujuristile on antud mõnes menetluslikus küsimuses iseseisev otsustamisõigus.

Eespool nimetatud risk on iseäranis suur kõrgeimates kohtutes. Mõne riigi kassatsiooni- ja põhiseaduskohtus valmistab kohtujurist (meil nõunik) sageli ette faktoloogia, kohaldatavad õigusnormid ja annab oma õigusliku hinnangu. Selline töökorraldus aitab kõrgeima kohtu kohtunikel kiiremini ja kergemini asju lahendada. Samal ajal on suur risk, et kohtujuristidel on asja lahendamise üle suur mõju. Sellest mõjust tuleb olla teadlik ning tagada, et asja lahendamine toimub kohtunike kontrolli all.

Kohtuniku ja kohtujuristi koostöö

Kohtunike sõltumatus on õigusriigi toimimise eeldus. Kohtujuristid ei ole aga kohtunikud, vaid teenivad kohtunike sõltumatust. Kohtujuristid ei ole sõltumatud kohtunikust ning peavad järgima kohtunike juhiseid.

Kohtuniku ja kohtujuristi koostöö aspektist rõhutab CCJE järgmist.

Kohtuniku juhtiv roll. CCJE kordab üle, et kohtunik ei ole kohtuasja mänedžer, vaid juhtiv ja sisuline lahendaja. Kontroll kohtuasja üle ja vastutus selle eest lasub tervikuna kohtunikul. Kohtuniku juhtiv roll on vajalik ka kohtujuristi arengu seisukohalt. Kohtunikele tuleks võimaldada juhtimise, delegeerimise ja suhtlemiskoolitusi, sest kohtujurist vajab nii juhendamist kui ka tagasisidet.

Selged juhendid. Kohtunikud peavad andma kohtujuristidele selgeid juhiseid ja kogu vajaliku info ülesande täitmiseks.

Vastastikune lugupidamine. Kohtunik ja kohtujurist peavad austama mõlema poole rolli, kohtujurist peab teadvustama oma rolli piiratust. Kohtunik peab väärtustama kohtujuristi panust kohtuasja menetlemisse.

Vastastikune suhtlus. Vastastikusel austusel peab põhinema ka kohtuniku ja kohtujuristi omavaheline suhtlus. Konstruktiivne mõttevahetus aitab kaasa kohtuasja lahendamisele ja vigade vältimisele.

Kohtujuristi tegevuse reguleeritus. CCJE ei anna soovitusi, kas kohtujuristi tegevus peaks olema reguleeritud kohtusiseste aktidega, lepingutega või seadusega. Tähtis on, et kohtujuristi tegevus oleks reguleeritud. Kaasa aitavad ka pehmed toimimisviisid ja eetikareeglid.

Kohtujuristide värbamine ja hindamine

Kohtujuristide valik peaks olema läbipaistev ja objektiivne, võttes arvesse kandidaadi kvalifikatsiooni, oskusi ning motivatsiooni.

CCJE koosolekul arutati ettepanekut, mille järgi võiks kohtujuriste ametisse nimetada mõni sõltumatu organ, näiteks kohtute haldamise nõukoda. Seda ettepanekut aga ei toetatud, sest tegemist on kohtu juhtimise küsimusega, millest eraldiseisev organ ei pruugi midagi teada.

Kohtujuristide valikul peeti aga kõige tähtsamaks sõltumatust täitevvõimust. Kohtujurist teeb tihedat koostööd kohtunikuga, seega ei tohi kohtujuristide valik olla väljastpoolt survestatud. Kohtujuristide valikuga peaksid tegelema kohtud, mitte täitevvõim. Veelgi enam, kohtujuristi panus tuleb eriti esile, kui koostöö kohtunikuga sujub. Kui kohtujurist määratakse konkreetse kohtuniku juurde, peaks sellel kohtunikul olema sõnaõigus. Selle üle vaieldi aga palju, sest mitte kõikides riikides pole see nii. Näiteks ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikud ei saa valida kohtujuriste.

Enamikus riikides on kohtujuristi ametikoht tähtajatu. Mõnes riigis aga nähakse selles selget ettevalmistust kohtunikukarjääriks, mistõttu on ametikoht tähtajaline. Mõnes riigis on tegemist juriidilise õppe kohustusliku etapiga. CCJE leidis, et plusse ja miinuseid on mõlemal süsteemil. Kohtujuristide pidev vahetus tähendab pidevat õpetamist ja võimalikku ebaühtlast taset. Pikaajalisus võib aga kaasa tuua kohtujuristi liiga suure mõju kohtuasja lahendamisele. Seda näiteks juhul, kui kohtunikul on staaži viis, kohtujuristil aga 20 aastat. CCJE märgib, et liikmesriigid peaksid toetama kogenud kohtujuristide liikumist kohtunikuks.

Kohtujuristi tööd peab hindama see kohtunik, kelle juures kohtujurist töötab. Hindamine peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, arvestades kohtujuristi kompetentsust, motivatsiooni ja tõhusust.

Kohtujuristide hulgas tuleks propageerida pideva enesetäiendamise vajadust ning luua arenguvõimalused. Kohtujuristide koolitust peaks korraldama sama asutus, mis korraldab kohtunike koolitust.

Kohtujuristidele peab olema tagatud tööle vastav piisav tasu. Palk peab olema proportsionaalne töökohustustega. CCJE arvates esineb korruptsioonirisk, kui kohtujuristid on alamakstud. Koosolekul arutati, kas kohtujuristid võivad saada rohkem palka kui kohtunikud. Selline olukord tekib eelkõige kõrgemates kohtutes töötavate kohtujuristide korral. Kuigi paljud riigid olid sellisele olukorrale vastu, ei peetud keelu kehtestamist vajalikuks.

Kohtujuristide professionaalne käitumiskultuur

Menetlusosalised ei eelda erapooletut käitumist ainult asja lahendavalt kohtunikult, vaid kogu kohtult, sh kohtujuristilt. Seetõttu peavad kohtujuristid avalikustama iga huvide konflikti. Peale selle peaks riikide seadustes olema kohtujuristi taandamise võimalus ja kohtujuristil võimalus ise asja menetlusest taanduda.

Üks suuremaid vaidlusi tekkis kohtujuristi konfidentsiaalsuskohustuse üle. Nimelt märgitakse arvamuses, et kohtujurist peab hoidma tööga teatavaks saanud info konfidentsiaalsena. See on vajalik ka väljaspool kohut, kui ta suhtleb näiteks sõpradega, sotsiaalmeedias, ajakirjandusega, menetlusosaliste, täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajatega. CCJE koosolekul tekkinud mõttevahetuse põhjus olid nn vilepuhujad.

Arutati, kas sellise arvamusega surutakse maha vilepuhujate algatused. Kas kohtujurist võib väljaspool kohut rääkida näiteks sellest, et kohtunik jäi arutelu ajal magama? Kas kohtujurist võib väljaspool kohut kritiseerida halbu töötingimusi? Konsensusele ei jõutud. Probleem on üldistatult selles, kui palju kohtuniku konfidentsiaalsuskohustusest kehtib ka kohtujuristile. Kuigi valdavalt leiti, et standard on sama, leiti siiski, et õigusaktidest see üheselt ei ilmne.

Kuivõrd kohtujurist teenib kohtuniku sõltumatust, siis peab ta olema vaba välisest survest. Väline surve tähendab kõike, mis jääb menetlusrühmast väljapoole. Lubatav ei ole ka kohtusisene surve asja teatud viisil lahendamiseks.

CCJE teeb liikmesriikidele ettepaneku välja töötada kohtujuristide kutse- ja eetikareeglid, mis kajastaksid kohtujuristide rolli ja kohustusi. Kohtujuristid peavad käituma igas olukorras ausalt ja erapooletult, täitma oma ülesandeid hoolsalt ja asjatundlikult.

CCJE järgmine arvamus käsitleb kohtunike ühingu rolli.