Signe Rätsep
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist
Riigikohtu tööd iseloomustavaid statistilisi andmeid kogutakse Riigikohtusse esitatud menetlustaotluste ja läbivaadatud kohtuasjade põhjal. Läbivaadatud kohtuasjade ja menetlustaotluste andmeid kogutakse kolmes kohtumenetluse liigis: tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja süüteomenetluses. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kogutakse andmeid läbivaadatud kohtuasjade kohta. Menetlustaotluste puhul arvestatakse kassatsioonkaebusi, määruskaebusi ja teistmisavaldusi, riigi õigusabi taotlusi ja menetlusabi taotlusi. Läbivaadatud kohtuasjade arvestust peetakse kohtuasjade järgi.[1]
Menetlustaotluste läbivaatamine Riigikohtu kolleegiumites
Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas kohtusse esitatud menetlustaotlust madalama astme kohtulahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamise eesmärgil menetleda või mitte.
2020. aastal võeti menetlusse võtmise ja mittevõtmise tulemusega taotlustest menetlusse 13% (2207 taotlusest 297). Võrdluseks, 2019. aastal võeti menetlusse 13% (2389 taotlusest 313), 2018. aastal 14% (2309 taotlusest 316) ja 2017. aastal 13% (2728 taotlusest 367 taotlust) taotlustest. Aasta varem oli sama näitaja protsendi võrra suurem, s.o 15% (2839 taotlusest võeti menetlusse 432).
Riigikohtu jõudlus[2] menetlustaotluste (sh RÕA ja menetlusabi) läbivaatamisel oli 2020. a 98% (2651 : 2715) ja 2019. a 102% (2864 : 2813).
Tsiviilkolleegiumis oli menetluses kokku 1287 menetlustaotlust (2019. aastal vastavalt 1290), millest 1098 esitati 2020. aastal. Kolleegium vaatas läbi 1039 (2019. aastal vastavalt 1100) taotlust. Menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 880 (2019. aastal vastavalt 934) taotluse puhul, millest menetlusse võeti 122 (2019. aastal vastavalt 157) taotlust. Kolleegiumi jõudlus menetlustaotluste (sh RÕA ja menetlusabi) läbivaatamisel oli 2020. a 95% (1040 : 1098), 2019. a 102% (1100 : 1080).
Halduskolleegiumis oli 2020. aastal kokku menetluses 735 menetlustaotlust (2019. aastal vastavalt 809), millest 626 menetlustaotlust esitati 2020. aastal. Halduskolleegium vaatas läbi 614 (2019. aastal vastavalt 698) taotlust, menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 578 (2019. aastal vastavalt 663) taotluse osas, millest võeti menetlusse 74 (2019. aastal vastavalt 75) taotlust. Kolleegiumi jõudlus menetlustaotluste (sh RÕA ja menetlusabi) läbivaatamisel oli 2020. a 98% (615 : 626) ja 2019. a 107% (698 : 651).
Kriminaalkolleegiumis oli 2020. aastal kokku menetluses 1147 (2019. aastal vastavalt 1222) taotlust, millest 991 menetlustaotlust esitati 2020. aastal. Läbi vaadati 997 (2019. aastal vastavalt 1066) taotlust. Menetlusse võtmine või võtmata jätmine otsustati 750 (2019. aastal vastavalt 792) taotluse puhul, millest võeti menetlusse 101 (2019. aastal vastavalt 81) taotlust. Kolleegiumi jõudlus menetlustaotluste (sh RÕA) läbivaatamisel oli 2020. a 101% (996 : 991), 2019. a 98% (1066 : 1082).
Kohtuasjade läbivaatamise tulemused Riigikohtu kolleegiumites
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati Riigikohtus 2020. aastal läbi 12 kohtuasja. Kolmel korral lahendas põhiseaduslikkuse järelevalve asja üldkogu.[3] Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja Riigikohtu üldkogus läbivaadatud asjades tunnistati vaidlustatud õigusakti säte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks kolmes asjas. Rahuldamata jäeti neli taotlust ja läbivaatamatult tagastati viis kaebust. Alljärgnev tabel 1 kajastab detailsemalt põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendatud kohtuasjade tulemusi.
Kohtuasjade läbivaatamine kriminaal-, haldus- ja tsiviilkolleegiumis
Kriminaalkolleegiumis lahendati 88 süüteoasja, neist 75 kuriteoasja ja 13 väärteoasja. Kriminaalkolleegiumi jõudlus põhimenetluses oli 2020. a 109% (89 : 82) ja 2019. a 90% (66 : 73).
Tsiviilkolleegium lahendas kokku 102 kohtuasja. Tsiviilkolleegiumi jõudlus põhimenetluses oli 2020. a 96% (102 : 106) ja 2019. a 101% (141 : 140).
Halduskolleegium vaatas läbi 68 haldusasja. Halduskolleegiumi jõudlus põhimenetluses oli 2020. a 100% (68 : 68) ja 2019. a 117% (82 : 70).
____________________________
[1] Täpsemad andmed menetlustaotluste ja kohtuasjade läbivaatamise kohta Riigikohtus alates 1993. aastast on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika.
[2] Jõudlus – aasta jooksul läbivaadatud taotluste suhe samal perioodil sissetulnud taotluste arvu.
[3]Üldkogu lahendatud asjade hulka on arvatud järgmised kohtuasjad: 1) Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu võetud „Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform)“ (5-20-3/43); 2) Riigikohtu halduskolleegiumi määruse alusel algatatud perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 teise lause põhiseadus-pärasuse kontroll osas, milles see säte ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres (3-18-1672/38); 3) Õigusabikulude taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas „Välismaalaste seaduse ja siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning elamisloa taotlemise vormid“ põhiseaduspärasus“ (5-18-5/33).