Hallata kriise või kirjutada stsenaariume ehk mida teeb kohtute kommunikatsiooni juht?

Kristi Kirsberg
Kohtute kommunikatsiooni juht

Kohtute kommunikatsiooni juhi ametikoht loodi 2019. aastal. Asusin tööle 1. oktoobril 2019, sattudes kohe õigusemõistmise nädala keskele. Juriidiliselt kuulub ametikoht Riigikohtu juurde, kuid sisuliselt hõlmavad selle ülesanded – nagu nimetuski viitab – tegelemist kõigi kohtute kommunikatsiooniga.

Kommunikatsioonijuhi ülesanne on välja mõelda ja ellu viia kohtuteüleseid projekte, kujundada ühtset strateegiat, aga samas olla igapäevaselt nõu ja jõuga toeks kohtute pressiesindajatele. Kohe algusest peale oli selge, et oma osakonda mul ei ole, seega ainukene tööriist on hea koostöö.

Oma esimesel kohtute haldamise nõukoja istungil ja kohtujuhtide nõupäeval osalesin veel enne, kui ametlikult tööle asusin. 2020. aasta töökavasse panin esmavajaliku, mis minu hinnangul tuli ära teha. Kui plaani aasta lõpu poole kohtujuhtidele esitlesin, ütles toonane Pärnu Maakohtu esimees Rubo Kikerpill sõnad, mida ma iial ei unusta: „Ambitsioonikas sul see plaan.“ Mõtlesin, vaatasin ja imestasin – sisuliselt ikkagi vaid erasektoris töötanud inimesena –, et millest ta räägib, kõik on ju hõlpsasti ja kiiresti tehtav. Aasta hiljem sain täpselt aru, mida kogenud kohtuesimees mõtles.

Suuri plaane võib pidada, brošüüri nokitseda või videostsenaariume kirjutada, aga kui meedias lahvatab skandaal, mis kohtu mainet mõjutab, siis on minu asi appi minna, mitte oma klaasakendega kabinetis istuda ja plaani täita. Mõttevahetusi, ootamatuid küsimusi, päringuid ja arutamisi tekib iga päev, aga see teebki töö põnevaks ning vast siiski ka kohtusüsteemile kasulikuks.

Alljärgnevalt teen ülevaate, mis on kolme aasta jooksul tehtud ja mis on tegemisel. Ühtlasi luban anda endast parima, et üles leida (pea) kõik kohtute teenistujad, kes soovivad kohtute kommunikatsiooni panustada, kuid on seni veel tagasihoidlikult kõrvale jäänud. Mõistagi on proaktiivsus oodatud – kui tundub, et mõni sisuline teema satub lauale liiga tihti ning sellest peaks avalikkusele rääkima, andke palun teada! Kui näib, et on tekkimas lahend, mis võib järgmisi kohtuskäimisi vähendada, kirjutame ja räägime sellest.

Vaid kohus ise saab oma sõnumit edasi anda

Ilmselt on kommunikatsioonijuhi tööaastad sattunud väga heasse perioodi: meil on käsil põlvkonnavahetus ja pikalt kultiveeritud arusaam, et kohtuniku mõtted on otsuses ja neid ei pea üle rääkima, on murenemas. Uus põlvkond, aga kiiduväärselt siiski ka väga paljud staažikad kohtunikud kohanevad uue aja vajaduste ja arusaamadega, millest peamine on lihtsamast lihtsam – kui ei räägi meie, räägivad teised. Kui ei leia aega meie, leiavad teised. Mitte ükski lugu ei jää ära seetõttu, et kohus ei kommenteeri või on valmis ütlema sõna sekka nädala pärast. Eelöeldut sobib illustreerima ühe kohtuniku tõdemus, et „Aktuaalne kaamera“ algab igal õhtul kell 21, seda ei muuda meie suur töökoormus, süvenemissoov ega vaikimistahe. Nii on.

Õnneks on kohtute pressiesindajate, aga ka esimeeste ja kohtunikest eeskujude tubli töö tulemusena meil igas majas kohtunikke, kelle sotsiaalne närv ja avaliku ootuse tunnetus on nii head, et nad tulevad appi isegi siis, kui lahendi teinud kohtunik ei saa või ei ole parasjagu valmis otsust selgitama. Mõistagi ei ole konkreetse kohtuasja menetluses mitteosalenud kohtunik kursis kohtuasja üksikasjadega, kuid abi on näiteks sellestki, kuid rääkida seadusest tulenevatest võimalustest või kitsendustest, aga ka senisest kohtupraktikast analoogsetes asjades.

Mäletan hästi umbes kolme aasta tagust „Pealtnägija“ lugu, kus kohtuotsus oli loo keskmes, aga meilt ei küsitud midagi. Kui hiljem selle kohta saatejuhilt aru pärisin, vastas ta, et te ju alati ütlete, et lugege otsust, seda me tegime, eeldades, et ka seekord on nii. Sain uljalt teatada, et mitte kunagi ära eelda, vaid küsi! Muidugi mul süda värises, kas suudame oma lubadusi täita. Väidan, et üldjuhul oleme suutnud. Alati on erandeid, sageli põhjusega, vahel ka mitte, kuid usun, et kohtusüsteem on üheselt aru saanud, et selgitamine on ainuke alus sellele, et meid mõistetakse.

Julgen omast kogemusest kinnitada, et kui kohus selgitab, ei lähe ajakirjandus ega avalikkus isiklikuks ega solvavaks. Otsus ei pruugi meeldida – mis on ju ülimalt normaalne ühes demokraatlikus riigis –, kuid kritiseerida saabki otsust, selle põhjendusi ja arusaadavust, vahel seadustki, kuid mitte kohtunikku kui inimest otsuse taga. Siiralt loodan, et jätkame jõuliste sammudega valitud teel.

Aasta Selgesõnalise auhind väärtustab kohtuniku tööd

Aastal 2021 hakkasime välja andma kohtute kommunikatsiooniauhinda Aasta Selgesõnaline. Mõte oli tunnustada kohtunikku, kes on avalikult otsuseid selgitanud ja õigusemõistmisest rääkinud, tehes seda ka selges ja ilusas eesti keeles.

Õige pea saame kohtunike täiskogul välja anda kolmanda auhinna, varasematel aastatel osutusid võitjateks riigikohtunik Ivo Pilving ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind. Mõlemal aastal tegi otsuse auväärne žürii, kelle tagasisidet on olnud rõõm lugeda – kiita saavad paljud tööd. Kahe aasta jooksul oleme žürii ette saatnud 21 kohtunikku, punktita pole neist jäänud keegi.

Sellele, et järjest rohkem on meedias kõnelevaid ja kirjutavaid kohtunikke, on kindlasti kaasa aidanud süstemaatiline koolitamine. Tegemist oli strateegilise otsusega – leidsime koostöös esimeestega igast kohtust kõneisikuid, kes olid valmis kohtupidamist selgitama ja õppepäevadel osalema. Praegu enam huvilisi otsima ei pea, kommunikatsioonikoolitused, mis toimuvad kaks korda aastas, on väga populaarsed.

Ühiskondlikku kõlapinda leidev üritus, kus kohtud on esindatud olnud, on Arvamusfestival. Vahel küsin ka endalt, kas mitmeid kuid eeltööd on väärt seda pooltteist tundi Paide kaunil Vallimäel. Ja vastan – on küll! Meie arutelud on alati läinud hästi, lausa suurepäraselt. Kohal on olnud suur hulk asjalikku publikut, esitatud on palju küsimusi, kuulajad on tulnud ja kiitnud. Kolme aasta jooksul oleme arutanud teemadel, kas kohtunikud teevad otsuseid trotsist, kuidas teha kohtuotsust, kui meedias on otsus juba tehtud, ning kas sõnavabadus on ohus. Ja kui hea kolleeg prokuratuurist tuleb ja ütleb, et kohus taastas usu Arvamusfestivali kui põneva arutelu platvormi, siis teeb see hinge soojaks. Nii on ka uuel aastal taas jõudu otsast peale hakata.

Õigusemõistmise nädal on kogu kohtusüsteemi üritus

Üritustest rääkides väärib eraldi peatükki õigusemõistmise nädal. Mäletan, et kui mulle enne ametisse asumist nädalast räägiti, presenteeriti seda üheselt kui Riigikohtu korraldatavat üritust. Samas öeldi järgmises lauses, et tegemist on aasta ühe olulisema kommunikatsiooniprojektiga. Minu jaoks ei klappinud need kaks ütlust sugugi, sest kuidas saab kogu kohtusüsteemi suurimat üritust korraldada vaid Riigikohus. Seetõttu – natuke jõuga, natuke nõuga – otsustasime laieneda nii, et teemade osas saaksid kaasa rääkida, aga ka osa korraldust enda õlgadele võtta kõik kohtud (loe: pressiesindajad).

Nädala koordineerimine toimub jätkuvalt Riigikohtust, kuid paaril viimasel aastal on esimese ja teise astme kohtud olnud kaasatud kogu korralduse spektri ulatuses alates mõttetalgutest, lõpetades teostusega. Võib igasuguse kahtluseta öelda, et viimane õigusemõistmise nädal toimis kui kellavärk – kõigil oli oma töösiil ette teada ja seetõttu ei tekkinud ka paanikat või viimase minuti avastusi, mis kõik veel on tegemata.

Küll aga vajab nädal värskenduskuuri – pole midagi igavamat, kui võtta üks ja seesama šabloon, muuta aasta ja kuupäevad ja tammuda tuttaval rajal edasi. Seetõttu plaanime tänavu oktoobris minna võimalikult palju kohtumajadest välja, kutsuda endale külalisi, korraldada põnevaid vestlusõhtuid ja rääkida inimestega otse. Lood meedias on toredad ja vajalikud, kuid otsekontakti vastu ei saa miski. Esialgu on plaan veel toores, kuid oktoobrikuuks kahtlemata küps.

Veebi uuendamine ja videod tõstavad atraktiivsust

Üks oluline osa minu tööst on luua materjale, mis toetavad kohtute tegevusi, annavad visuaalselt lihtsamas keeles selgitusi ning viitavad probleemikohtadele.

Tööle asudes oli esmalt vaja uuendada kohtute visuaalset identiteeti ja välisveebi. Kumbki ei olnud oma olemuselt lihtne ülesanne, sest pole midagi keerulisemat kui muuta kinnistunud harjumusi. Sobiva lahenduse leidmiseks korraldasime konkursi. Selleks, et uue kohtute värvilahendusega oleks nõus maksimaalselt palju meie inimesi, tegime nelja töö vahel omakorda kohtusisese konkursi. Ainuüksi see, kuidas kohtuteenistujaid kaasati – arvamuse avaldamise kastid kohtumajades, veebis tehtud tabelid – andis kinnituse, et huvi muutuseks on olemas. Muidugi said punkte kõik lahendused ja värvid, kuid lõpuks võitis värvikombinatsioon sinine, hall ja kuldkollane ning aktsentvärvina pruun siiski kindlalt.

Tänaseks oleme uute värvidega harjunud, töökuulutused paistavad silma, esitluste põhjad on kaasaegsed. Lahendus on väärikas nagu Eesti kohtudki.

Stiilimuutuse järel oli tarvis uuendada kohtute veebilehte – nii selle välimust kui ka sisu. Tegemist on lõputult suure tööga, mis ei saa kunagi otsa. Tänavu oleme pärast väikest hingetõmbepausi planeerimas järgmisi suuremaid sisulisi uuendusi. Näiteks soovime täiendada tööandja rubriiki. Ka oleks vaja anda inimestele lihtsat infot, mida teha, kui temani on jõudnud maksekäsk. Veel tegeleme erinevate korduma kippuvate küsimuste alamlehe loomisega.

Võin kinnitada, et info otsija leiab kohus.ee lehe üles. Statistika näitab, et kõige rohkem otsivad külastajad kohtumajade kontakte. Samuti uuritakse muud praktilist infot, näiteks kuidas maksta riigilõivu või mis on maksekäsk. Aga järjest enam vaadatakse ka videoid ning aktiivselt on hakatud andma tagasisidet, mis laekub minu postkasti. Seejuures on ettepanekud kaalumist väärt ja küsimused asised – neist paljud pean edastama kohtuametnikele.

Veebilehtedest veel niipalju, et loodetavasti saab selle aasta lõpuks uue kuue ka Riigikohtu leht. Peagi lansseerime eeskätt kooliõpetajatele mõeldud veebilehe, kuhu oleme koondanud töölehed, esitlused ja videod, mis võiks anda ühiskonnaõpetuse õpetajatele ning üheksanda ja 12. klassi õpilastele lühikese sissevaate kohtusüsteemi. Ka seda lehte saame jooksvalt täiendada, parandada ja, mis kõige olulisem, kasutajani viia. Samuti tuleb sel aastal üle vaadata siseveebid. Need lähevad üle platvormi uusversioonile, tänu millele tekib võimalus neiski muudatusi teha.

Suurte tööde kõrval oleme filminud päris mitmeid erisuguseid videoid. Nende sisuks on olnud näiteks see, kuidas võib noor sattuda kohtupinki. Samuti on käsitletud seda, missugused on peamised tsiviilasjad, millega kohtusse jõutakse, ja kuidas neid ära hoida. Teemaks on aga olnud ka erinevad võimalused, mida tööandjana pakkuda saame. Tsiviil- ja halduskohtupidamisest on valminud animatsioonid, mis selgitavad, mida need menetlused endast kujutavad, ning õpetavad, kuidas kohtusse pöörduda. Animatsioonid ja koomiksid on tehtud ka halduskohtuniku laual olevatest sagedastest teemadest. Tuhat tänu kõigile kohtunikele ja kohtuteenistujatele, kes on eri videotes kaasa löönud ja oma väärtusliku panuse andnud!

Töö noortega peab olema prioriteet

Üks äärmiselt oluline tööülesanne on mõelda, kuidas saame kaasata noori. Eespool oli juba juttu kahest suurest sambast – õigusemõistmise nädalast ja noortele suunatud õppeveebist. Ka paljud videod on suunatud just noortele. Samuti on jätkuvalt populaarne Riigikohtu korraldatav kaasuskonkurss, kuhu laekuvad tööd lubavad kindlalt väita, et noorus ei ole hukas. Vastupidi, erinevates koolides on väga vahvaid juhendajaid ning nutikaid noori, kes tunnevad huvi kaasuste lahendamise vastu.

Kui auhindade üleandmisel võitjatega juttu teha, on alati neid, kes ülevad, et nad polnud varem juristikarjäärile mõelnud, kuid konkursil osalemine on selle mõtte pähe istutanud. Teame päris kindlalt, et on ka neid, kes lõpuks jõuavadki õigusteaduskonda.

Töö tudengitega on samuti hoogustumas – eelmisel aastal osalesime Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karjäärimessil. Võtsime südameasjaks olla väljas väärika esindusega, pakkuda meelelahutust, aga ka tõsisemaid jutuajamisi, ja koguda kontakte. Üritus õnnestus tõesti hästi ja salakeeled räägivad, et ka üliõpilased andsid meile ülimalt kõrge hinnangu. Messilt saadud kontaktide põhjal on juba mitu kohut korraldanud kohtumisõhtuid praktika vastu huvi üles näidanud noortega.

Sotsiaalmeedias oleme jäänud Facebooki ja LinkedIni

Üks otsatu teema, mille üle arutleme – kuna see maailm muutubki nii kiiresti –, on sotsiaalmeedia kanalite valik. Tööle asudes tegin analüüsi, mis kanaleid kasutavad naaberriigid ja kuidas nad nende efektiivsust hindavad. Rääkisin Läti, Leedu ja Soome kolleegidega. Just samal teemal rootslastega mõttetalguid pidanud põhjanaabrid jagasid ka rootslastelt kuuldut.

Pilt, mis mulle 2019. aastal avanes, oli järgmine: kõik neli nimetatud riiki kasutasid lisaks kodulehele ja Youtube´i kanalile ühte sotsiaalmeediakanalit. Leedulased panustasid Instagramile, teised Twitterile. Jälgijaid oli toona soomlastel Twitteris 5500, rootslastel 3800, lätlastel, kes olid kanalit arendanud umbes pool aastat, 380. Leedulaste Instagrami kontol oli jälgijaid 800. Mõeldes nende riikide elanikkonna arvule, ei olnud numbrid just eriti rahulolu pakkuvad.

Peamisi argumente, miks meie Twitteri-mõtte kõrvale jätsime, oli Eestis olev väike kasutajaskond. Tsiteerin tippajakirjanikku Holger Roonemaad: „Twitterit kasutame meie siin ruumis ja veel paar inimest.“ Teiseks tekkis sisuküsimus – mis lisaväärtust me saame kohtuotsuste selgitamisel anda 270 tähemärgiga?

Seega sündis otsus tugevdada Facebooki rolli kohtute kanalina ja muuta sealse konto nime. Eelmine – õigusemõistmise kunst – tundus liiga üldine, mõne kolleegi arvates lausa esoteeriline. Nii läksime otsekohesuse teed, kanalil Eesti Kohtud on Facebookis tänaseks üle 4000 jälgija ja see number kasvab pidevalt.

Enam kui aasta tagasi otsustasime luua ka LinkedIni konto, millel oli kaks eesmärki. Esiteks soovisime lühidalt edasi anda oluliste Riigikohtu lahendite kokkuvõtteid, teiseks aga tekkis järjest suurem vajadus jagada töökuulutusi. Täna võib öelda, et see otsus on end igal juhul ära tasunud: meil on seal üle 1000 jälgija ja kui nende profiili vaadata, on tegemist eeskätt juristiharidusega inimestega. Niisiis on see kanal toimiv nii info jagamiseks kui ka kohtutöötajate leidmiseks. Ja mis sama oluline, uuringud näitavad, et LinkedIn pole hääbuv meedium, vaid on kõigi uute tulijate kõrval viimasel aastal oma positsiooni tugevdanud.

Oleme tekitanud kohtuteülesed kingitused

Üks pealtnäha pisiasjadega tegelemisena tunduv, kuid tegelikult väga suur projekt, mida olen vedanud, on olnud kohtuteüleste kingituste tellimine. Tänaseks on välja töötatud päris suur hulk esemeid, kus peal kiri „Eesti Kohtud“. Ühelt poolt soovime, et iga kohus säilitab oma näo ja kingitused. Eks oleks ju koomiline olukord, kui näiteks välisdelegatsioon käib kolmes kohtumajas ja saab igalt poolt samasuguse joogipudeli. Kahtlemata on siiski üritusi, kus on mõistlik kingituseks anda Eesti Kohtute logoga ese. Nimetan vaid mõned meened, mis meil olemas on: arvutitaskud, šokolaadipakendid, veepudelid, telefonialused, helkurid, erinevad pastapliiatsid, pusled, pulgakommid, pähklipakid. Samuti on kolmes eri suuruses kinkekotid.

Mis see igapäevatöö veel on?

Siinkohal jõuangi ringiga tagasi algusesse ehk et suurte projektide kõrval on kohtute kommunikatsiooni juhil ka igapäevatöö, milleks on teedrajavate või muul põhjusel eriti tähelepanuväärsete kohtuotsuste kommunikatsiooni arutamine kohtute pressiesindajatega. Mõnikord tuleb arvamuslugusid tellida või intervjuusid vahendada. Samuti osalen Riigikohtu suuremates ettevõtmistes, olgu selleks täiskogu korraldamine või aastaraamatu plaanide pidamine. Pisiasju, mis päevi saadavad, on tuhandeid, kuid see kõik kokku annab siiski väga hea ülevaate ja laia pildi, mis meie kohtutes toimub, missugused on  vajadused ning ootused kommunikatsioonile.

Kõige alus on koostöö!

Kõike kokku võttes soovin rõhutada, et mitte keegi ei ole nii andekas, et aastast aastasse üksi asju välja mõelda ja teha seda nii, et teised igavusest haigutama ei hakka. Kohtute kommunikatsiooni juhile on ülioluline võrgustik, kuhu kuuluvad mõistagi eeskätt pressiesindajad, aga ka kohtute esimehed, direktorid, paljud kaasa mõtlevad kohtunikud ja laiemalt kogu kohtu töötajaskond. Veelgi enam, hea koostöö ulatub ka oma majadest välja: prokuratuuri, advokatuuri, justiitsministeeriumisse. Kõigi nimetatutega oleme koos suuremaid projekte edukalt ellu viinud, kahtlemata jätkub see tulevikuski.

Kokkuvõtvalt täidab kommunikatsioonitiim igapäevaselt vormis või teises kohtute kommunikatsioonistrateegia eesmärke. Ent juba selle aasta teisel poolel võtame ette ka suure pildi revisjoni ehk vaatame strateegia üle – mis on tehtud, mis tegemisel, kuhu suunas me edasi liigume ja missugused on uued eesmärgid. Igal juhul seisma me ei jää!