Margit Jõgeva
Tartu Maakohtu kohtunik, koolitusnõukogu esimees

Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

 

Lõppenud aasta kutsub meid vaatama tagasi õnnestumistele ja arengukohtadele kohtunike koolituses. Käsitleme oma artiklis 2022. aasta koolitusprogrammi kokkupanekut ja täitmist. Analüüsime koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse mõju hindamise teemat ka laiemalt, tuues kõrvale Saksamaa kohtunike koolituse näite. Soovime artiklis rõhutada, et korrektne koolitusvajaduse väljaselgitamine on üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam komponent koolituste planeerimisel. Koolitusvajaduse väljaselgitamine on sisendiks kõikidele järgnevatele koolitustegevustele, mis aga võtab aega ning mille jaoks on vaja võtta aega.

1. Programmi täimine 2022 ja võrdlus eelnevate aastatega

2022. aasta kohtunike koolitusprogramm oli tihe ja korraldada õnnestus lõviosa planeeritud koolitustest. Programmis oli kokku 67 koolitust ning aasta jooksul lisandus veel üheksa koolitust või ümarlauda. Neist toimus 60, ära jäi kaks, järgmisesse kalendriaastasse lükkus erinevatel põhjustel 14. Koolituspäevade arv oli 68. Aasta 2022 oli seega tihedam kui kolm viimast koolitusaastat.

Joonis 1. Koolituste arv ja toimumisviis 2018–2022.

1.1 Programmi ajaline tihedus

Kohtunike koolitusprogrammi maht ei ole kindlaks määratud: ühelt poolt sõltub see eelarvest, aga teisalt ka ajaressursist, sest kohtunike kalender on tihe. Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik (EJTN, European Judicial Training Network) võttis 10. juunil 2016 vastu kohtunike koolituse üheksa aluspõhimõtet, mis on aluseks ja inspiratsiooniallikaks, kuid ka ühiseks raamistikuks, mis suunab liikmesriikide tegevust seoses kohtunike koolitusega.[1] Nende põhimõtete punkt 4 näeb ette, et koolitus peab mahtuma kohtuniku ajakavasse[2] – see aitab tagada, et koolitusi nähakse osana tavapärasest töökorraldusest.

Meie lõppenud koolitusaastat mõõtes tuleb tõdeda, et praegune kohtunike koolituse maht on maksimumilähedane. Et aastas on 52 nädalat, neist koolitusvabadesse suvekuudesse jääb vähemalt kümme nädalat ja jõuluaega kaks nädalat, oli aastas keskmiselt 1,7 koolitust nädalas. Seega, kuivõrd kohtunike koolitustele on planeeritud kaks päeva nädalas (neljapäevad ja reeded), tähendab see, et tihedama programmi pakkumiseks on ajalist puhvrit vähe (1,7 => 2). Kui arvestada, et kohtunikud ei käi kõigil programmi koolitustel, siis korralduslikud piirid tulevad sellegipoolest ette: ka vaba ruum ja korraldusmeeskonna tööjõud määravad kohtunike koolituse mahu.

1.2 Programmi jaotus õigusharude kaupa

Kohtunike koolitusprogrammi koostamisel ei ole ette kindlaksmääratud õigusvaldkondade proportsiooni koolituse koguprogrammist. Seega on erinevused aastate lõikes tavapärased ja koolitusnõukogu ülesanne on hoida õigus- ja oskuskoolituste vahelist tasakaalu ja panna paika õiguskoolituste põhjendatud osakaalud õigusharuti.

2022. aastal toimunud 55 erinevast koolitusest[3] oli eraõiguse valdkonnas 23 (koolituspäevi 26), süüteoõiguse valdkonnas 10 (koolituspäevi 12), haldusõiguse valdkonnas 7 (koolituspäevi 8) ja oskuskoolituste valdkonnas, sh alustavate kohtunike programmis kokku 14 koolitust (koolituspäevi 21). Valdkonnaüleseks loeti üks koolitus (kestusega üks päev). Programmi jaotus õigusharude kaupa kõigub aastast aastasse.

Joonis 2. Toimunud õigus- ja oskuskoolituste jaotus 2017–2022 koolituspäevade arvu järgi[4].

Joonisel 2 on näidatud jaotust koolituspäevade arvu järgi. Kui vaadata valdkondade osakaalu protsentuaalselt, siis viimase viie aasta jooksul on need osakaalud[5] kõikunud järgmistes vahemikes: eraõigus 25–41%, süüteoõigus 13–20%, haldusõigus 12–23%, oskuskoolitused 18–33% ja valdkonnaülesed koolitused 0–10% kogu programmist. Kõige stabiilsemalt on programmid teenindanud seega kriminaalkohtunikke, muutus koolituste hulgas on aastati jäänud 7% piiresse. Seevastu eraõiguse kohtunike jaoks on koolitusaastad olnud mõni lahjem, mõni tummisem, ulatudes veerandist kuni 41%-ni programmist (muutus 16%). Eraõigus on programmis viimastel aastatel – ühe erandiga 2020. aastal – ületanud teisi õigusvaldkondi. Haldusõiguse valdkonnas on muutus jäänud 9% piiresse. Ametioskuste ja alustavate kohtunike programmi maht kokku on viimasel viiel aastal moodustanud keskmiselt 25% kõigist koolitustest.

Need muutused tunduvad aastate lõikes üsna suured. Peale oskuskoolituste kasvu suurenemise on tagantjärgi raske põhjendada, miks on õigusvaldkonnad aastate lõikes koolitusprogrammis erinevat tähelepanu saanud.

Muutus oskuskoolituste osakaalus tuleneb sellest, et kohtunike koolituse strateegia 2021–2024[6] näeb ühe eesmärgina ette alustava kohtuniku toetamise (punkt 7.1). Strateegia punktis 7.1.1 on öeldud, et kaasajastatakse ja täiendatakse alla kolmeaastase staažiga kohtuniku ametioskuste koolitusprogrammi. See eesmärk on realiseerunud. Oskuskoolituste osakaalu kasv kohtunike koolitusprogrammis 25%-lt 40%-le on märkimisväärne. Suure hüppe tingib asjaolu, et 2022. aastal sisaldusid programmis kõik alustava kohtuniku ametioskuste programmi koolitused. See ei pea nii olema, pakkumus peab lähtuma koolitusvajadusest ja on võimalik, et igal aastal kõiki koolitusi ei korraldata. Ent 2022. aastal oli alustavate kohtunike hulk suur[7] ja nii pakutigi täisprogrammi.

Pensioniõiguslike kohtunike arvukuse tõttu on ette näha, et kogu programmi tuleb pakkuda ka lähiaastatel, et ei juhtuks nii, et mõnda olulist koolitust peab ametisse asunud kohtunik pikalt ootama. Oskuskoolituste suurem osakaal tingib õiguskoolituste väiksema osakaalu kohtunike koolitusprogrammis. Tekib küsimus, kas peaks hoidma programmi proportsioone ühtlasemalt paigas ja juhtima muutusi teadlikumalt. Iga-aastaste erinevuste põhjused võivad peituda koolitusvajaduse väljaselgitamise ja programmi koostamise metoodikas.

1.3 Koolitusprogrammi koostamine 2022. aastal

Eelmisel aastal uurisime koolitusnõukoguga, millised on kolleegide ootused koolitusele. Vesteldi üle 40 Tartu ja Pärnu Maakohtu kohtunikuga. Esitame järgnevalt tulemused.

Konstruktiivset kriitikat ja ettepanekuid laekus seinast seina, kuid läbivalt jäid kõlama kaks märksõna: sisu ja kvaliteet. Enamik tagasisidet andnutest eelistas praktilist lähenemist. Kohtunikud leidsid, et erinevaid seadusi ja lahendeid on parem ise lugeda, kui veeta pikki tunde koolitusruumis või veebivestluses. Koolitus ei täida oma eesmärki, kui keegi seadust ette loeb. Rohkem kasu saaksid osalejad töötubadest, ümarlauavestlustest ja küsimuste-vastuste voorudest. Leiti, et ümarlaua vormis läbiviidav koolitus arendab rohkem. Eriti kasulikeks loeti koolitusi, kus osalevad koos kohtunikud, advokaadid ja prokurörid, sest need annavad võimaluse arutada ja vaielda. 

Koolitus ei tohiks olla kohtuniku teadmiste kontroll kaasuste lahendamise kaudu. Kohtunik lahendab kaasusi niikuinii igapäevaselt. Hinnatakse pigem tööd väikestes gruppides, kuhu on kaasatud lisaks teoreetikutele ka eksperdid. Leiti, et koolitus ei peaks olema koht, kust saada teadmisi, vaid see peaks koht, mis loob võimaluse vahetuks suhtluseks. Koolitused peaksid looma pinnase, kus kohtunikud saavad luua professionaalseid sidemeid, mis hiljem aitavad lahendada küsimusi kohtuasjade menetlemisel. Sama olulist rolli mängib koolituskavas ka võimalus vahetada vabas õhkkonnas kogemusi kolleegidega üle Eesti. Selline suhtlus ei tohiks piirduda ainult lühikese kohvipausiga. Kohtunikud arvavad, et lisaks uute teadmiste omandamisele mõjuvad kokkusaamised värskendavalt, kasvatades ühtsustunnet ja töömotivatsiooni. 

Oli ka kahetisi arvamusi. Kui osa vastanutest oli seisukohal, et menetluse aktuaalprobleemide käsitlemisest Riigikohtu lahendite näitel ei ole kasu, sest seadust osatakse isegi lugeda, siis teised leidsid, et just need koolitused on väga kasulikud. Lisaks leiti, et teemad on muutunud üksluiseks. Seaduste ja lahenditega kursis olemise vajadus on paratamatus, kuid kohtunike jaoks on oluline, et nad saaksid valida ka koolitusi, mis pole rangelt seotud kohtusüsteemiga. 

Etteheited koolituse abstraktsusele on seotud koolitavate ootusega saada teada midagi rakenduslikku. Koolitustele esitatakse üha kõrgemaid nõudmisi ja kohtuniku töö spetsiifikat arvestades tundub, et loeng kui koolituse passiivne vorm on ajale jalgu jäänud ning loengute osakaal peaks tulevikus vähenema.

Koolituse kvaliteet sõltub kohtunike arvates paljuski koolitajatest. Märgiti, et hea koolitaja on paindlik, kaasahaarav, ta tunneb oma auditooriumi ja tema materjal on ajakohane. Koolitaja peab suutma kohaneda, mitte hoidma kramplikult kinni oma ettevalmistatud programmist. Ta on valmis arvestama kuulajate soovidega ja kohandama oma programmi vastavalt sellele. Koolitaja peab keskenduma kohtuniku töö iseärasustele ja looma kohtuniku jaoks praktilist väärtust. Kaasahaarav on koolitaja, kes teab väga hästi seda, millest ta räägib. Kohtunikud leiavad, et pigem tuleks oma ala ekspertidega korralike oskuskoolituste korraldamiseks panustada rohkem raha või teha koolitusi kasvõi harvemini, kui kasutada üha uuesti teoreetikuid, kelle side valdkonnaga on ammu kadunud. Kohtunikud ootavad selget ja konkreetset sisu.[8]

Murekohaks oli huvipakkuva koolituse leidmine just kogenud kohtunikel, kuna praegu on prioriteet alustavate kohtunike koolitamine.[9] Koolitusnõukogu tunneb tõsist muret kohtunikkonna järelkasvu pärast. Kui kohtunikel puuduvad sotsiaalsed tagatised, mis muuhulgas kaitsevad töökoha atraktiivsust, siis tuleb vastutusrikka ameti pidamist toetada süsteemisiseste vahenditega, millest üks on kohtunike koolitus. Ulatuslik põlvkonnavahetus tingib erilise vajaduse toetada alustavaid kohtunikke, pakkudes neile õigus- ja ametioskuste koolitust senisest suuremas mahus. Põhjendatud kriitikast lähtuvalt on koolitusnõukogu mitmetel koosolekutel arutanud ka seda, kuidas muuta kogenud kohtunike koolitamist, et see vastaks nende ootustele ja tagaks koolituse kvaliteedi.  

Nagu eelpool märgitud, on oskuskoolituste arv võrreldes õiguskoolitusega suurenenud. Selle on tinginud koolitusvajadus just oskuskoolituste järele, mis tuleb välja ka kohtunike seas läbi viidud küsitluse tulemustest. Väga olulisena toodi esile koolitusi, mis ei ole õigusega seotud, ning märgiti, et oskuskoolituse osas võiks koostöö ülikoolidega olla suurem.

Täname kõiki, kes kaasa mõtlesid ja ettepanekuid tegid.

2. Koolituse tulemuste hindamine

Kohtunike koolitusprogrammi koostamise aluseks on kohtute seaduse (KS) § 44 lõike 3 järgi kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. KS § 44 lg 3 näeb ette, et kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika töötab välja Riigikohus ning need kinnitab koolitusnõukogu. Praktikas selliseid dokumente koostatud pole.[10] Koolituse tulemuste hindamine on väga keeruline teema (isegi juhul, kui kehtestatud oleks analüüsipõhimõtted) ja seda mitte ainult Eestis. Sakslased kirjutavad enda raskustest nii:

„Aastaprogrammi kõrval tekib aga ikka ja jälle küsimus, kuidas ellu viia Saksa kohtunike ja prokuröride koolituse eesmärki „oma valdkonnas täiendada ja vahendada teadmisi ja kogemusi poliitilistest, ühiskondlikest, majanduslikkest ja muudest teaduslikest arengutest“. Kuidas seda postulaati eluga sisustada – mis on hea täiendõpe? Üksikjuhtumipõhiselt on väga lihtne hinnata, kas koolitus õnnestus, kui küsitleda osalejaid; ent kas on ka kriteeriume, mille alusel hinnata programmi tervikuna?“[11]

Küsimusele, mis on hea täiendõpe, vastatakse Saksamaa kohtunike akadeemias (Deutsche Richterakademie) kuue teema kaupa: 1) koolitusvajaduse analüüs; 2) aastaprogrammi koostamine; 3) osalejate haldus; 4) iga üksiku koolituse planeerimine (disain); 5) iga üksiku koolituse korraldus; 6) kvaliteedi tagamine koolitusjärgsetes tegevustes ja tagasisides.

Neid küsimusi saame kasutada ka meie Eesti kohtunike koolituse tulemuste analüüsiks.

2.1 Koolitusvajaduse analüüs

Saksamaa kohtunike akadeemia on enda jaoks sõnatanud kriteeriumid, mille kohaselt on täiendkoolitus edukas, kui koolitusvajaduse hindamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

  • täiendkoolituse kasutajatele antakse võimalus oma koolitusvajadusest teavitada;
  • oma koolitusvajadusest teavitamine on lihtne;
  • koolitusele saatvad asutused annavad infot personali hindamisvestlustel ja karjääriarengu koosolekutel ilmnenud koolitusvajaduste kohta;
  • täiendkoolituste pakkumine vastab eelnimetatud kanalite kaudu edastatud koolitusvajadusele.

Kui võrrelda seda Eesti süsteemiga, siis võime tõdeda, et meie praeguses kohtunike koolituse korralduses on tagatud oma koolitusvajadusest jooksvalt teavitamise võimalus nii koolitusveebi kaudu kui ka Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnaga ise kontakti võttes. Kuigi KS § 44 lõikes 3 ette nähtud kohtunike koolitusvajaduse analüüsimise metoodikat ei ole paberile pandud, on sellegipoolest kujunenud järjepidev tööprotsesside praktika, mis hõlmab mitmeid tegevusi. Nende tegevuste hulka kuuluvad tagasiside kogumine pärast iga koolitust; vestlused kohtunike, advokaatide ja prokuröridega; õigusloomes eesseisvate muudatuste kaardistamine; koolitusprioriteetidele tagasiside küsimine partneritelt (Prokuratuurilt, Eesti Advokatuurilt, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnalt, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt, Justiitsministeeriumilt, Õiguskantsleri Kantseleilt) ning arutelud koolitusnõukogus. Oluline osa koolitusvajaduse väljaselgitamisel on olnud ka kohtupraktika analüüsil.

Kitsaskohaks võib olla info liikumine kohtu esimehe ja koolitusnõukogu vahel, sest alustava kohtuniku koolitusvajadust küsitakse regulaarselt ning see kajastub juhendaja tagasiside vormis, ent puudub kokkulepitud kord, kuidas saadud teavet koolitusnõukogule edasi anda ja selle põhjal koolituse edasisi samme kavandada. See on kommunikatsiooniküsimus, mis on lahendatav.

Seega, igal aastal küsitakse kohtunikelt ja partnerorganisatsioonidelt sisendit järgmise aasta programmi jaoks. Koolitusvajaduse hindamise peamise metoodikana võibki meil nimetada sihtgrupilt küsimist. Sellel on nii oma positiivne kui ka negatiivne külg. Positiivne on kahtlemata see, et nii saame teada, mida kohtutes praegu päriselt vaja on, sest inimesed küsivad koolitusi selle kohta, mis neil on käsil ja tekitab probleeme. Nagu näitas 2022. aasta kohtunike tagasiside, siis kohtunikud ootavad, et koolitus oleks võimalikult praktiline.

Teisalt, küsides inimeselt, millist koolitust ta vajab, saab ta vastata üksnes selliste asjade kohta, millest ta teab, et ta neid ei tea. Ent igasuguse õppimise esimene ja kõige loomulikum faas on see, et me ei tea, mida me ei tea. Sellesse segmenti jäävat koolitusvajadust ei oska me ka parima tahtmise korral ise hinnata.

Kohtunikud on püsiv sihtgrupp – nad on pikalt ametis ja nende koolitusvajadus on meil teataval määral kaardistatav ka ilma küsimata, sest on loogiline eeldada, et koolitusprogramm peab katma ikka ja jälle teatud põhilisi valdkondi. Näiteks ei saa me läbi regulaarselt kohtumenetlusest rääkimata. Millised need a-ja-o-teemad on ja kas tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtunikel on õigus saada neid võrdses mahus, on meil läbi arutamata. Kehtiv kohtunike koolituse strateegia neid õiguskoolituse valikuid ei reguleeri. Kohtunike koolitusvajadust saab niisiis teatud määral etteulatuvalt prognoosida selleks, et n-ö fundamentaalia aktuaalsete üksikküsimuste vahel ära ei ununeks. Osad kursused võiksid olla mitmeosalised: ühel aastad alustad, teisel aastal süvendad teadmisi. Ühe aasta kaupa mõeldes selliseid sarju ei teki. Samuti tuleks programmis kindlustada koht nende õigusvaldkondade koolitustele, milles koolitamise kohustus tuleb õigusaktidest.

Personalijuhtimises räägitakse sellest, et koolitus peab olema seotud organisatsiooni kui terviku eesmärkidega. Seega peaks moodustuma sild kohtuniku kompetentside, koolituse eesmärkide ja kohtusüsteemi kui terviku eesmärkide vahel. Personalijuhtimise käsiraamatust loeme, et „hästi läbi viidud arendus- ja koolitustegevuse tulemusena õnnestub organisatsioonil optimeerida tööjõudu, kasutada töötajate potentsiaali tulemuslikult ja hoida motiveeritud töötajaid“.[12] See tähendab, et koolitusvajaduse planeerimisel ei saa mööda vaadata kohtusüsteemi kui terviku vajadustest, sh sellest, milliste kompetentsidega kohtunikku soovime tööl näha. Selle eest, et tervikvaade kohtunike koolitusele olemas oleks, vastutab koolitusnõukogu, kes on vastu võtnud kohtunike koolituse strateegia, mis kohtusüsteemis lahendamist vajavaid probleeme adresseerib. Strateegia mõju alustavate kohtunike programmile on olnud 2020.–2022. aastal tugev, muudes teemades järgib koolitus samuti strateegias märgitud suundi. Seega ei saa piirduda koolitusvajaduse analüüsil individuaalsete soovide küsimisega, vaid esile tuleb tuua terviku huvid.

Kohtusüsteemis seisame silmitsi küsimusega, kas uusi kohtunikke siseneb ametisse piisavalt, kas nad püsivad ametis, on motiveeritud ega jää oma töös liiga üksi. Koolitus peaks olema kohtusüsteemi üks arenguhoobasid, millega selliseid murekohti lahendada.

Viimaks peaks ideaalis koolituse kui uue õppimise planeerimine sisaldama vähemalt mingilgi määral Eesti riigi ja maailma arengutrende, mis mõjutavad paratamatult ka kohtusüsteemi ning kohtuasju. Sellised arengud, mille olemasolu me teame ja mille mõjust ei pääse ka kohtusüsteem, on näiteks rahvastiku vananemine, kliimakriis, energiakriis, koondumine linnadesse, ääremaastumine, migratsioon, digitaliseerumine ja tehisintellekti kasutamine. Sellised trendid võivad tunduda kohtukauged, kuid nad raamistavad meie elu ja muudavad kohtuasjade sisu. Lisateadmised valdkondades, mis võivad kohtusüsteemi äkiliselt mõjutada, võiksid olla vähemalt mingil määral koolitusprogrammis ette planeeritud. Küsides aktuaalseid teemasid ainult oma sihtgrupilt, me kaheldavasti selliste arengutrende arvestavate käsitlusteni ei jõua.

Kokkuvõttes on koolitusvajaduse hindamisel aktuaalsete probleemide kõrval vaja vaadata ka etteulatuvalt kohtusüsteemi kui terviku vajadusi. Võiksime pühendada sellele rohkem tähelepanu kui seni ja selleks on Riigikohus 2023. aastal võtnud töösse projekti „Kohtunike koolituse pikaajaline plaan“.

2.2 Aastaprogrammi koostamine

Saksamaa kohtunike täiendõppeprogrammi koostab ja selle mõjusid hindab Saksamaa kohtunike akadeemia juures kogunev nn programmikonverents. Programmikonverentsiks nimetatakse nii arutavat kogu[13] kui ka seminari, mis kestab kolm päeva ja mida korraldatakse kaks korda aastas. Programmikonverentsi peamine ülesanne on kokku panna ja kinnitada eeloleva aasta täiendõppeprogramm kohtunikele ja prokuröridele.[14]

Kohtunike koolituse selgroog on programm. Saksamaa kohtunike akadeemias loetakse täiendkoolitus edukaks, kui iga-aastane programm vastab järgmistele kriteeriumidele:

  • pakutakse proportsionaalselt õigusalaseid koolitusi, oskusõpet ja interdistsiplinaarseid koolitusi, samuti sissejuhatavaid, edasijõudnute ning juhtimiskoolitusi;
  • pööratakse piisavalt tähelepanu Euroopa õiguse kasvavale mõjule;
  • pakutakse seminare ja koolitusi aktuaalsetel teemadel;
  • pakutakse erineva kestusega koolitusi ning iga koolituse pikkus lähtub teemast ja osalejate huvidest;
  • aastaprogrammi saab koostada paljude ettepanekute pinnalt ning programmikonverentsil on liikmete käsutuses vajalik taustteave, et juhtida nende ettepanekute läbivaatamisel konstruktiivset ja kriitilist dialoogi.

Saksa aastaprogrammis nähakse ette järgmise koolitusaasta üldine kalenderplaan, milles on ära näidatud koolituste arv, kestus ja temaatika. Programmi jaoks korjavad sisendi programmikonverentsi liikmed oma praktikavaldkonnast. Konverentsi ülesanne on moodustada pikast üksikettepanekute nimekirjast tasakaalustatud programm, kus igale õigusvaldkonnale on jagatud selle tähtsusele vastav koolituspäevade arv. Programmikonverents jagab ka eelarvevahendid ja otsustab, milliseid koolitusi korraldatakse koostöös EJTN-ga ning mida pakutakse rahvusvaheliselt.[15]

Programmi koostamises on Eestiga võrreldes sarnane see, et nii programmikonverents kui ka meie koolitusnõukogu toimivad samamoodi arutelufoorumina, kus sünnib lõplik programm, mis koostatakse üheks aastaks (nagu see on levinud praktika mitmetes riikides).[16] Erinevus on selles, et koolitusnõukogul ei ole võimalust juhtida (Riigikohtu) koolituseelarvet. Erinevus on ka aruteluaja kestuses (2×3 päeva vs. 2×3 tundi), mis loomulikult on põhjendatav programmide erineva mastaabiga. Siiski tekitab mõte programmikonverentsist soovi, et ka meie programmi oleks nõukogul võimalik põhjalikumalt vaagida.

See, et meil arutab programmi projekti kahel koosolekul (kevadel ja sügisel) ja kinnitab koolitusnõukogu ning ettepanekuid on võimalik teha kõigil kohtunikel, näib hästi toimiva praktikana, mis on meid pikaajaliselt teeninud. Paratamatult tähendab õiguskoolituste omavahelise proportsiooni kindlaks määramata jätmine siiski seda, et programmis jääb kõlama selle hääl, kes aktiivsemalt kaasa räägib.

Saksamaa programmist on õppida sedagi, et mingid valdkondlikud jaotused on ette ära otsustatud ja programmi maht on ettenähtav. Samuti näib programmikonverentsi sisuliste valikute langetamise jõud suurem kui meie koolitusnõukogul: Saksamaal kuulub sisendi kogumine programmikonverentsi ülesannete hulka, samas kui meil on sisendi koondamine Riigikohtu kui teenindava üksuse kanda. Samuti kutsub Saksa mudel mõtlema küsimusele, kas koolitused peaksid mõnikord olema astmestatud sissejuhatavast koolitusest edasijõudnutele mõeldud koolituste suunas.

2.3 Osalejate haldus

Kui vaadata osalejate haldust, siis Saksamaa kohtunike akadeemias loetakse täiendkoolitus edukaks, kui osalejate administreerimine on lihtne ja kiire. Meil saab osalejate haldusega seotud murepunktidest esile tuua ehk vaid piiratud koolituskohtade arvu, mis sunnib kohtunikke koolituskalendri avanedes loetud kohtade pärast võistlema – see olukord leeveneb oluliselt veebikoolituste kasvuga. Muus osas on koolitustele registreerimine Riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) kaudu lihtsaks tehtud. Ainsa kitsaskohana oleme täheldanud, et RTIP-i koolituskutse kalendrikutsena saatmise võimalust ei saa kasutada, sest juhul, kui koolituse kuupäev peaks muutuma, ei saa vana kalendrikutset tühistada, ja nii tekiks segadus. Kalendrikutse e-maili asemel oleks mõistagi kaasaegsem lahendus.

Huvi võiks pakkuda seegi, et Saksamaa kohtunike akadeemia poolt sobivaks peetud veebikoolitused tehakse pärast toimumist kättesaadavaks ka Saksamaa justiitsministeeriumi ametnikele. Meil seevastu on kohtunike koolitus rangelt sihtgrupiga piiratud ja veebikoolitusi ei tehta tagantjärelegi teistele justiitsasutustele kättesaadavaks. Need salvestatakse koolitusveebi, millele on juurdepääs üksnes kohtunikkonnal ja kohtuametnikel. Igal aastal on rohkelt neid, kes oleks huvitatud koolituste järelvaatamise võimalusestki. Seni oleme siiski keeldunud, sest faile jagades ei suudaks me ära hoida seda, et koolitusvideo satub vabasse veebi ringlema. Kohtunike koolituse ülesanne ei ole koolitada kõiki huvilisi.

2.4 Iga üksiku koolituse planeerimine ja korraldus

Iga üksikut koolitust planeerides pööravad sakslased tähelepanu sellele, et kasutataks erinevaid, aktiivset osalust tagavaid õppemeetodeid; valitaks parimaid koolitajad; plaanitaks piisavalt vaheaegu, kasutataks e-õpet ja kontaktõpet segamini (elektroonilised koolitusmaterjalid enne ja pärast üritust, kasutajate foorumid) ning pakutaks veebipõhiseid e-õppe programme. Samasuguse variatiivsuse suunas sooviksime liikuda ka meie. Selleks on kohtunike koolitusprogrammis ette nähtud koolitajate koolitamine. Parima koolitusformaadi valikuks on vaja teada, mis on koolituse eesmärk. Saksamaal on koolitajad kohustatud sõnastama ja täpsustama õppe-eesmärki. Selle välja toomises, mis õpiväljundeid soovitakse iga üksiku koolitusega saavutada, saame me end veel parandada.

Koolituste formaadivalik on samuti üks teema, mille üle peame pead murdma. Suund, milles meil on arenguruumi, on muuta (mõned) koolitused ühekordsest klassikoolitusest eel- ja järeltegevustega koolitusteks, mille käigus on osalejal võimalik harjutada oma praktikate muutmist ehk luua võimalus õpitut rakendada ning läbi arutada. Sel viisil on mõju kõige suurem ja see haakub hästi ka kohtunike sooviga, et koolitustel oleks praktiline väärtus. Seda saab teha nii koolitusele e-toe pakkumisega kui ka mitmeosaliste koolituste kaudu. Nii on plaanis 2023. aastal välja töötada alustava kohtuniku digivärav.

Formaadivalikut määrab paljuski ka see, et kohtunike õppimist iseloomustab probleemikeskus: kohtunikud soovivad koolituselt saada lahendusi just enda jaoks aktuaalsetele probleemidele. Seetõttu oleneb koolituse mõju sellest, kuivõrd on programm seotud parasjagu tajutava probleemiga.[17]

Veel üks küsimusi tekitav teema on hübriidkoolitused. Osalejate statistika näitab, et tänu hübriidvormile jõuavad koolitused suurema sihtgrupini.. Hübriidkoolituste peamised plussid on osalejate poolel, miinused korraldajate poolel. Osalejate perspektiivist ei pea pikalt kõnelema: transpordiraha ja aja kokkuhoid veebi kaudu osaledes on teada. Kohtunikud hindavad kõrgelt võimalust kuulata koolitusi veebi teel. Miinuseks on osalejate perspektiivist n-ö õhem mälujälg kui kontaktkoolitusel ning kiusatus rööprähelda, mis kahandab koolituse kasutegurit.

Korraldajate vaates muutub kulu prognoosimine keeruliseks, kui pole teada, kui palju inimesi tuleb (ruumi rent, kohvipausid). Näiteks juhtus 2022. aastal mitmel korral, et hübriidvormis planeeritud koolitus korraldati lõpuks veebis, kuna kohale tulla soovijate arvud hakkasid viimasel hetkel kiirelt kahanema ja paarile-kolmele inimesele saalikoolitust teha, samal ajal kui mitmed kümned on veebis, pole otstarbekas ega meeldiv ka koolitajale. Tahaksime koolitusel osalejatele südamele panna, et ärge loobuge viimasel hetkel kohale tulemast. Kohapealne arutelu on tulusam ja pakub emotsionaalses plaanis rohkem.

2.5 Koolitusjärgsed tegevused ja tagasiside

Viimaseks küsib Saksamaa kohtunike akadeemia oma koolituse „järelmeetmete“ kvaliteedi kohta ning nõuab, et täidetaks järgmisi põhimõtteid:

  • tagasiside ankeetidel on võimalikult suur tegelik väärtus;
  • koolituse korraldaja esitab pärast koolitust kirjaliku ettekande, mis sisaldab ammendavat teavet esineja teadmiste ja õpetamisoskuste piisavuse kohta, samuti probleemide kohta või koolitusel tekkinud korralduslike tõrgete kohta;
  • oskusõppe koolituste puhul esitatakse küsimustik, et saada nende lisaväärtusest teada võimalikult üksikasjalikult;
  • hindamaks koolituse mõju, kasutatakse sobivaid vahendeid, nagu järelküsimustikud ja personali hindamiskoosolekud, kus uuritakse, kas koolitus oli vajalike teadmiste edasiandmiseks tõhus;
  • töötoad, võrgustikud ja – kui need on loodud – elektroonilised foorumid jätkavad ka pärast koolituse lõppu.

Meiegi kogume koolituste järel tagasisidet, ent põrkume probleemiga, et vastajaskond ei ole väga aktiivne. Kui vahetu rahulolu mõõtmisega saame siiski enam-vähem rahuldavalt hakkama, siis arendustegevuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise teiste tasanditega (Kirkpatricku mudeli[18] järgi) ei tegele me üldse. Me ei mõõda õpitulemusi mõni aeg pärast koolituse lõppu. Me ei hinda õpitu rakendamist ega mõju käitumisele (hinnang tegevustele, kompetentside hindamine, tegevusplaanide rakendamine). Veel kaugem ja kättesaamatum on selle hindamine, milline on koolituse mõju töötulemustele ning sellest tulenevalt investeeringu tasuvus.

Kohtunike koolituse strateegias on indikaatorina vaatluse all kohtusüsteemi usaldusväärsus ja aasta-aastalt soovitakse selle tõusu. Selliseid suuri mõjusid ongi raske hinnata, sest seos põhjuse ja tagajärje vahel ei ole otsene; mõjureid on palju. Näiteks me küll teame, et edasikaebuste arv on langustrendis, ent keeruline on tuvastada, kas see on seotud kuidagi kohtunike koolitusega. Siiski võiksime püüda selle poole, et näeme selgemini koolituse mõju organisatsiooni põhitegevusele. Meid võiksid iseäranis huvitada ka positiivsed seosed: kas koolitus motiveerib kohtunikke ja aitab kaasa kohtusüsteemi kui tööandja atraktiivsusele, vakantsete ametikohtade täitmise kvaliteedile ja kiirusele.

Kokkuvõte

Tulles tagasi artikli pealkirja juurde, siis hea koolituse eelduseks on läbimõeldud koolitusvajadus ja sellest lähtuvad eesmärgid. Kohtunike koolituse pikaajaline vaade peaks eesmärgiks võtma järgmist:

  1. määrata kindlaks koolitusprogrammi aastamaht, sh õigusvaldkondade ja oskuskoolituste osakaalud selles;
  2. reserveerida koolitusprogrammis koht iga-aastastele fundamentaalse tähtsusega õiguskoolitustele, samuti seadusest tulenevatele kohustuslikele koolitustele ja koolitussarjadele, mis läbivad mitut aastat;
  3. lähtuda tuleks mitte üksnes aktuaalsest kogutud teabest koolitusvajaduse kohta, vaid ka strateegilisest planeerimisest, mis arvestab kohtusüsteemi kui terviku arengusuundi ja probleeme, mida saab koolitusega lahendada või leevendada;
  4. koolitused peaksid olema korrelatsioonis kohtuniku kompetentsimudeliga, st iga kompetentsi, mida kohtunikult eeldatakse, tuleb tema täiendõppes ka toetada;
  5. koolituse formaadi valik peaks seostuma koolituse eesmärkidega. Eelkõige tuleks soodustada kohtunike omavahelist arutelu praktiliste probleemide lahendamiseks, loengu asemel tuleks eelistada üksteiselt õppimist ning juurde tuua tuleks iseseisvaid e-õppe võimalusi, nagu nt alustava kohtuniku digivärav;
  6. lõpetuseks tuleks välja töötada KS § 44 lõikes 3 ette nähtud kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika, et kohtunike koolitus annaks oma panuse kohtusüsteemi arengusse võimalikult tõhusalt.

____________________________

[1] EJTN Judicial Training Principles, preambul. – https://www.tpi.moj.gov.tw/media/173840/7121910294768.pdf?mediaDL=true (17.02.2023)

[2] Samas, p 4: Kõikidel kohtunikel ja prokuröridel peaks olema aega osaleda koolitustel tavapärasel tööajal, välja arvatud juhul, kui see ohustab erakordsel määral õiguse huvide teenimist.

[3] Korduvad koolitused on jäetud arvestusest välja.

[4] Võrdlusaluseks võib võtta ka koolituste arvu, aga koolituspäevade arv annab täpsema ülevaate koolituste mahust, mida kohtunikud tegelikult saavad.

[5] Osakaalu saab arvutada mitmeti: koolituspäevade arv kõigist koolituspäevadest; koolituste arv kõigist koolitustest või akadeemiliste tundide arv kogu programmi kestusest akadeemilistes tundides. Et koolitusaastate puhul ei ole arvepidamine olnud ühesugune, siis on siin lähtutud andmeühtsuse tagamiseks koolituste arvust programmis, mille puhul tuleb arvestada, et tegu on üldistusega. Niisugune arvutuskäik ei võta arvesse, et mõned koolitused on lühemad, teised pikemad.

[6] Kohtunike koolituse strateegia 2021–2024. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/Strateegia_2021-2024.pdf (05.02.2023).

[7] Vahemikus 2019–2022 oli alustavaid kohtunikke ametis 41. Neist 39 kohtunikku osales 2022. aastal alustava kohtuniku programmi koolitustel (s.o 95,1% alustavatest kohtunikest). Võrdluseks, 2021. aastal osales koolitustel 28 alustavat kohtunikku (kokku oli ametis 29 alla 3-aastase staažiga kohtunikku), s.o 96,5% alustavatest kohtunikest.

[8] Koolituse sisu kohta oli kohtunikel järgmised soovitused: 1) kohtuotsuse kirjutamise koolitusel võiks selgitada, mis on üldine tendents otsuse kirjutamisel, tuleks anda konkreetsed suunised, koolitus võiks olla kõigile olenemata staažist ja koolituse kestus võiks olla poolepäevane; 2) lepitusmenetluse ja kohtu menetluse juhtimise koolitusi võiks pakkuda sagedamini ning kogenud kohtunikele teise rakursi alt; 3) oodatud on konflikti lahendamise koolitused; 4) vajalikud on keelekoolitused, nt vene keel; 5) vajalikuks peeti ka koolitust IT-tõenditest; 6) staažikatele kohtunikele võiks pakkuda kriminaalasjade menetluspraktika arutelu võimalust; 7) leiti, et võiks olla koolitus, kus kriminaalasju ja tsiviilasju arutavad kohtunikud osalevad koos.

[9] Kohtunike koolituse strateegia p 6.1. Aastatel 2021–2024 tekib pensioniõigus 63 kohtunikul, mis on rohkem kui veerand (26%) kohtunike koguarvust (242). Seega siseneb kohtusüsteemi lähiaastatel palju uusi kohtunikke, kes peavad mh läbima alustava kohtuniku koolitusprogrammi. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/Strateegia_2021-2024.pdf (03.02.2023).

[10] Avaldamata töödokumentidest ilmneb, et koolitusvajaduse hindamise mõistet, allikaid ja metoodikat on küll plaanitud kaasajastada ning seda infot lisada Riigikohtu ja koolituse kodulehele, ent tegudeni pole jõutud.

[11] Aus der Arbeit der Programmkonferenz. Die Programmkonferenz der Deutschen Richterakademie. – https://www.deutsche-richterakademie.de/icc/drade/nav/48c/48c060c6-20f5-0318-e457-6456350fd4c2&class=net.icteam.cms.utils.search.AttributeManager&class_uBasAttrDef=a001aaaa-aaaa-aaaa-eeee-000000000054.htm (27.12.2022).

[12] Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: Eesti Personalitöö Arendamise Ühing, 2012, „Arendustegevuse mõju ja hindamise“ ptk.

[13] Programmikonverentsi kui otsustuskogusse kuulub kokku 17 liidu ja liidumaa kohtunikku, justiitsministeeriumi ametnikku, prokuröri, aga ka täienduskoolituse valdkonna ministeeriumiametnikke. Seda esindust peetakse teadmiste ning kogemuste poolest laiaspektriliseks. Osadel liidumaadel on oma justiitsakadeemiad, mille esindajad saavad samuti konverentsil osaleda. Konverentsi päevakava paneb kokku ja konverentsi juhatab Saksamaa kohtunike akadeemia direktor. Põhilised otsused puudutavad programmi sisu ja struktuuri. Programmikonverents võtab otsused vastu enamasti konsensuslikult (ehkki reglement annab võimaluse ka hääletada) või korralduslikes küsimustes delegeerib akadeemia direktorile.

[14] Aus der Arbeit der Programmkonferenz. Die Programmkonferenz der Deutschen Richterakademie. –  https://www.deutsche-richterakademie.de/icc/drade/nav/48c/48c060c6-20f5-0318-e457-6456350fd4c2&class=net.icteam.cms.utils.search.AttributeManager&class_uBasAttrDef=a001aaaa-aaaa-aaaa-eeee-000000000054.htm (27.12.2022).

[15] Programmis säilib aga ka vajalik paindlikkus, et reageerida aktuaalsetele koolitusvajadustele. Selleks on oktoobrisse jäetud vaba päevakorraga nn sügisakadeemia, kus saab pikemaajalisi plaane rikastada innovaatiliste elementidega.

[16] Nt Saksamaa, Läti, Leedu, Rumeenia, Küpros, Kreeka, Ungari. Saksamaal valmib programm juunis, meil 1. oktoobriks.

[17] M. Jõgeva, K. Raud. Kohtunike koolitus 2021. aasta vaates. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunike-koolitus-2021-aasta-vaates/ (05.02.2023).

[18] Vt lähemalt: https://kirkpatrickpartners.com/the-kirkpatrick-model/ (21.02.2023).