Eric Daalder[1]
Hollandi Riiginõukogu haldusvaidluste osakonna liige, isikuandmete kaitse üldmääruse komisjoni juhataja

 

Sissejuhatus

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 55 lõikes 3 sätestatakse: „Järelevalveasutused ei ole pädevad korraldama järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigust mõistvat funktsiooni täites.“ Üldmääruse põhjenduses 20 märgitakse aga: „Selliste andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama käesoleva määruse eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende käesoleva määruse kohastest kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi.“ See tekitab küsimuse, mida tähendab „kohtu õigust mõistva funktsiooni täitmine“? Rechtbank Midden-Nederland (Midden-Nederlandi esimese astme kohus) esitas selle küsimuse kohta eelotsusetaotluse Euroopa Liidu Kohtule (kohtuasi C-245/20). Selles artiklis kirjeldan ma põhjenduses 20 nimetatud töökorraldust Hollandi kohtutes. Keskendun kolme kõrgeima halduskohtu kokku kutsutud komisjonile ning arutlen komisjoni rolli ja esimeste nõuandvate arvamuste üle.

Hollandi kohtute üldine korraldus

Hollandi eri kohtud on põhjendusega 20 seotud asju ise korraldanud. Tsiviil-, kriminaal- ja maksuasjades, mida menetletakse esimese astme kohtutes, apellatsioonikohtutes ja kassatsioonimenetluse korras ülemkohtus, on kohtute andmetöötlustoimingute järelevalve usaldatud kohtutes määratud andmekaitseametnikele ja ülemkohtus peavolinikule. Peavolinik lahendab kaebusi ja teeb muid andmekaitseõiguse alusel lubatud järelevalvetoiminguid, kui töötlemistoimingud on seotud kohtute tööga.

Kõrgeimate halduskohtute isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon

Kolm kõrgeimat halduskohut – riiginõukogu haldusvaidluste osakond (ABRvS), avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus (CRvB) ja majandusküsimuste apellatsioonitribunal (CBB) – on vastu võtnud halduskohtutes isikuandmete töötlemise eeskirja (edaspidi: eeskiri) töötlemistegevuse järelevalve korraldamiseks.[2] Eeskiri annab aluse isikuandmete kaitse üldmääruse komisjoni kokkukutsumiseks. Artiklis avan selle komisjoni rolli.

Kolme halduskohtu juhtkonnad tegutsevad vastutava töötlejana isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõike 7 mõttes. Vastutava töötleja tegevuse ja otsuste peale saab kaebusi esitada, täites asjakohase kohtu veebisaidil avaldatud kaebuste vormi (eeskirja artikkel 6). Isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon on loodud kaebuste arutamiseks (eeskirja artikkel 2). Komisjon koosneb asjakohaste kohtute määratud kolmest liikmest ja kolmest aseliikmest (eeskirja artikkel 4). Komisjoni liikmed valivad ise endale juhataja. Kui kaebus puudutab selle kohtu andmetöötlustoimingut, kuhu juhataja kuulub, võtab juhataja rolli ajutiselt üle mõne teise kohtu liige. Isikuandmete kaitse üldmääruse komisjoni rolli kirjeldatakse eeskirja artiklis 3:

„3. Komisjoni roll

3.1. Komisjon annab kaebuste lahendamise kohta nõu ABRvS-i presidendile ja CRvB või CBB juhatustele, et asjakohase isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud eraelu puutumatuse õigusega seotud taotluse kohta saaks teha otsuse või uue otsuse.

3.2. Komisjoni ülesanne on hinnata, kas kaebuse esitaja isikuandmete töötlemise käigus on rikutud isikuandmete kaitse üldmäärust.

3.3. Komisjon võib uurida, kas kaebust on võimalik mitteametlikult lahendada.

3.4. Komisjon võib ABRvS-i presidendile ja CRvB või CBB juhatustele anda isikuandmete töötlemise kohta üldist nõu ja soovitusi.

3.5. Komisjon koostab aastaaruande, milles esitatakse kaebuste arv, sisu ja komisjoni leiud.“

Taotluste menetlemine isikuandmete kaitse üldmääruse komisjonis

Eeskirja artiklis 5 sätestatakse, kuidas isikuandmete kaitse üldmääruse komisjonis nõuandetaotlusi menetletakse. Reeglid puudutavad nende kaebuste menetlemist, mis on seotud avalike asutuste otsustega; kogu protsess sarnaneb kohtumenetlusele. Artiklis 5 sätestatakse, et komisjoni nõuandva arvamuse võib esitada üks komisjoni liige või kolm komisjoni liiget (artikkel 5.1). Kui kaebus ei ole ilmselgelt vastuvõetav, on ilmselgelt alusetu või ilmselgelt põhjendatud, võib selle lahendada ilma kaebuse esitajat ära kuulamata (artikkel 5.2). Muudel juhtudel saab vastutav töötleja kaebusele kirjalikult vastata ning vastus edastatakse kaebuse esitajale (artikkel 5.3). Komisjon võib kaebuse esitaja ära kuulata istungil või muul moel, näiteks telefoni teel või COVID-19 kriisi algusest saati pigem videokonverentsil. Tegelikkuses kuulatakse kaebuse esitaja alati ära. Istungile kutsutakse ka vastutav töötleja või tema esindaja (artikkel 5.4). Eeskirja artikliga 5.5 on komisjonile antud võimalus valida, kas küsida asjakohase kohtu andmekaitseametnikult suulist või kirjalikku teavet ja/või andmekaitseametnikult nõu. Komisjon võib küsida suulist või kirjalikku teavet õiguskaitseasutuste, ülemkohtu, riiginõukogu ja prokuratuuri andmekaitseametnikelt ja/või taotleda nende nõuandvat arvamust. Viimaks võib komisjon küsida kirjalikku teavet vastutavalt töötlejalt ja poolelt või pooltelt, kes kaebusega seotud andmetöötlustoimingu tegid (artikkel 5.6). 

Isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon esitab nõuandva arvamuse kolme kuu jooksul arvates kaebuse saamise kuupäevast (artiklid 7.1 ja 7.3). Kui korraldati istung, lisatakse nõuandvale arvamusele ka istungi aruanne (artikkel 7.2). Siis teeb vastutav töötleja kaebuse kohta otsuse. Kui vastutava töötleja otsus erineb komisjoni nõuandest, lisatakse otsusele eriarvamuse põhjus (artikkel 7.4). Otsus ja nõuandev arvamus saadetakse kaebuse esitajale. Nõuandvad arvamused ja vastutava töötleja nende alusel tehtud otsused avaldatakse anonüümseks muudetud kujul asjakohase kohtu veebisaidil.

Isikuandmete kaitse üldmääruse komisjoni senised nõuandvad arvamused

Siiani on isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon välja andnud kaks nõuandvat arvamust, mõlemad haldusvaidluste osakonna presidendi taotlusel. Esimene juhtum oli seotud haldusvaidluste osakonna presidendiga koostöös vastu võetud kommunikatsioonivaldkonna põhimõtetega, mille alusel anti hoones ajakirjanikele tingimuslik juurdepääs asjaomasel päeval arutatavate kohtuasjade toimikute teatud dokumentidele. Dokumentide hulka kuuluvad apellandi apellatsioonikaebus, kaitseväited ning apellatsioonimenetluse korral esimese astme kohtu otsus. Eesmärk on anda ajakirjanikele võimalus saada neid huvitavate juhtumite kohta taustateavet, samuti teeb see ajakirjanikele sel päeval toimuvate kohtuistungite jälgimise lihtsamaks. Ajakirjanikel ei ole lubatud dokumentidest koopiaid teha ning nad peavad need kohtuhoonest lahkudes tagastama. Esimese juhtumi kohta kaebuse esitaja väitis, et kommunikatsiooniosakond andis ajakirjanikele teavet apellatsioonkaebuse kohta, milles kaebuse esitaja oli apellandi volitatud esindaja endise politseiniku kohtuasjas politseiameti vastu. Teabe hulka kuulus ka esindaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mis oli trükitud apellatsioonikaebuse kirjaplangile. Sel ajal oli käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri alusel võimalik leida tema isikukoodi (BSN, burgerservicenummer), mis loetakse isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes isikuandmete hulka. Kaebuse esitaja arvamus oli, et tema kui volitatud esindaja nime ei oleks tohtinud avaldada, sest see võiks kahjustada teda muudes kohtuasjades, kus ta (endisi) politseijõudude liikmeid esindab. Komisjon hindas esmalt, kas see juhtum oli seotud „õigust mõistva tegevusega“, ja leidis, et oli. Komisjon asus seisukohale, et kohtuistungite avalikkuse tähtsus (mille eest kohus vastutab) toob kaasa kohtu kohustuse mõned dokumendid asja toimikust pressile uurimiseks avalikustada.

Eespool nimetatud Rechtbank Midden-Nederlandi otsus oli seotud sama õigusliku probleemiga. Andmesubjekt taotles Hollandi andmekaitseasutuselt, isikuandmete töötlemistegevuse järelevalveorganilt, et ajakirjanike dokumentidele juurdepääsu vastu võetaks täitevmeetmeid. Andmekaitseasutus otsustas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 55 lõike 3 alusel, et selleks ei ole tal vajalikke volitusi. Otsust arutatakse nüüd Rechtbank Midden-Nederlandis. Esimese astme kohus nägi põhjust esitada eespool nimetatud eelotsusetaotlus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse komisjoni arvates on apellatsioonkaebusele juurdepääsu andmine õiguspärane isikuandmete töötlustoiming ja selle pressile kättesaadavaks tegemine oli õiguspärane. Seega soovitas komisjon kaebuse põhjendamatuks lugeda. Leiti, et apellatsioonkaebuse avaldamine oli vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e mõttes ning avaliku ja sõltumatu õigusemõistmise põhimõtte järgimiseks on ülioluline, et ajakirjanikel oleks teatud ulatuses juurdepääs juhtumi üksikasjadele ja nad saaks avalikkusele paikapidavat teavet anda. Komisjoni arvates ei andnud asjaolu, et apellatsioonkaebusel oli volitatud esindaja isikukood, põhjust keelata sellele juurdepääsu. Komisjon võttis seisukohta kujundades arvesse, et isikukood ei kuulu tundlike isikuandmete hulka ning andmesubjekt osutas õigusabi oma kutsetegevuse raames ja omal tahtel. Komisjon andis kaks soovitust. Esiteks soovitati riiginõukogu veebilehel sõnaselgelt märkida, et meediaettevõtetel on võimalik saada teavet menetletavate kohtuasjade kohta ja toimiku dokumendid tehakse ajakirjanikele uurimiseks kättesaadavaks, ning täpsustada, millistele dokumentidele nad juurde pääsevad. Teiseks soovitas komisjon kirja panna haldusvaidluste osakonna reeglid meedia juurdepääsu kohta dokumentidele ning võtta ajakirjanikelt kirjalikud nõusolekud reeglite järgimiseks. Haldusvaidluste osakonna president oli nõuandva arvamusega nõus, kuulutas kaebuse alusetuks ja võttis komisjoni soovitused vastu. Haldusvaidluste osakonna presidendi otsuse ja komisjoni nõuandva arvamuse anonüümseks muudetud versioonid on avalikustatud riiginõukogu veebisaidil.[3]

Teine juhtum, mille kohta isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon nõuandva arvamuse esitas, oli seotud haldusvaidluste osakonna otsuse avaldamisega (tasulisel) õiguskirjastusettevõtte veebilehel. Vastupidi tavapärasele töökorrale ei muudetud otsust anonüümseks ja see sisaldas apellandi nime. Uurimise käigus selgus, et haldusvaidluste osakonna töötaja oli kirjastusele avaldamiseks esitanud anonüümseks muudetud kohtuotsuse kokkuvõtte. Kirjastus taotles pärast seda otsuse koopiat. Eksikombel esitas osakonna töötaja anonüümseks muutmata otsuse koopia. Iseenda põhimõtteid rikkudes avaldas kirjastusettevõte otsuse oma kohtuotsuste veebilehel seda anonüümseks muutmata. Kui see avastati, eemaldas kirjastus haldusvaidluste osakonna presidendi nõudmisel otsuse veebilehelt. Kaebuse esitaja, kelle kahjuks otsus tehti, väitis, et avaldamisega töödeldi tema isikuandmeid õigusvastaselt. Haldusvaidluste osakonna president leidis, et see oli tõsi. Isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon oli samuti arvamusel, et kaebuse esitaja isikuandmeid, mis otsusesse lisati, oli töödeldud isikuandmete kaitse üldmäärust rikkudes. Otsuse oleks pidanud avaldajale andma anonüümseks muudetud kujul. Seega soovitas komisjon kaebuse põhjendatuks lugeda. Kaebuse esitaja taotles ka hüvitist 9000 eurot. Kaebuse esitaja väitis, et kahju tekitati tema isikupuutumatuse rikkumisega, mille tõttu ta kaotas kontrolli oma isikuandmete üle. Samuti väitis kaebuse esitaja, et tal tekkis kahju vaimsete kannatuste tõttu, mida ta kogema pidi. Lisaks märkis ta, et oli jõudnud tööle kandideerimise protsessi lõppjärku, kuid tema kandidatuur lükati ootamatult tagasi ja tema arvates oli põhjus selles, et tööandja oli otsusest teada saanud. Komisjoni arvates ei olnud toimikus piisavalt objektiivset teavet, mis kinnitaks, et tal tekkis kahju väidetava töövõimaluse kaotuse ja psühholoogiliste üleelamiste tõttu. Samas ütles isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon, et on võimalik järeldada, et kaebuse esitaja isikupuutumatust rikuti isikuandmete ebaseadusliku töötlemise tõttu, sest otsust ei oleks saanud veebilehel anonüümseks muutmata kujul avaldada, kui seda ei oleks kirjastusele sellisel kujul esitatud. Isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon leidis, et õiglane hüvitis oleks 500 eurot, sest kaebuse esitaja isikuandmed olid mõnda aega avalikult kättesaadavad suurele hulgale veebilehe kasutajatele, ning soovitas haldusvaidluste osakonna presidendil kaebuse esitajale nimetatud summa tasuda. President võttis soovituse vastu ja andis korralduse, et kaebuse esitajale makstaks 500 eurot.

Kokkuvõte

See lühike ülevaade näitab, et tänu ülesehitusele ja nõuandvate arvamuste koostamisele eelnevale kohtumenetlusega sarnanevale töökorrale panustab isikuandmete kaitse üldmääruse komisjon selle kokku kutsunud halduskohtute isikuandmete töötlemistegevuse järelevalvesse ja kontrolli.

____________________________

[1] Eric Daalder on riiginõukogu haldusvaidluste osakonna liige ja selles artiklis käsitletava isikuandmete kaitse üldmääruse komisjoni juhataja.

[2] Regeling verwerking persoonsgegevens bestuursrechtelijke colleges. Arvutivõrgus: https://www.raadvanstate.nl/privacyverklaring/.

[3] Nõuandev arvamus, 9. aprill 2019. Arvutivõrgus: https://www.raadvanstate.nl/actueel/nieuws/@115379/gegevensverwerking/#highlight=avg-commissie.