Velmar Brett
riigikohtunik, kohtunikueksamikomisjoni esimees
Ave Hussar
Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Sissejuhatus
Kohtunikueksamikomisjonis on 16 liiget. 2023. aastal kuulusid sellesse esimese astme kohtu kohtunikud Ingrid Kullerkann, Reena Nieländer, Ülle Raag, Aulike Salo, teise astme kohtu kohtunikud Janar Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Kaire Pikamäe ja Andra Pärsimägi ning riigikohtunikud Velmar Brett, Kaupo Paal, Nele Siitam ja Urmas Volens. Lisaks kohtunikele olid komisjoni koosseisus vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, riigiprokurör Vahur Verte, Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Erikson ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli. Maa- ja ringkonnakohtunikest liikmed on valitud 2021. aasta kohtunike täiskogul, riigikohtunikest liikmed samal aastal Riigikohtu üldkogul. Et eksamikomisjon moodustatakse kolmeks aastaks, tuleb 2024. aastal kohtunike täiskogul ja Riigikohtu üldkogul valida uued eksamikomisjoni liikmed.
2023. aasta kohtunikueksam
Kohtute seaduse § 50 lõike 1 järgi saab esimese astme kohtunikuks kandideerida isik, kellel on pärast õigusteaduses magistrikraadi või asjaomase kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või -juristina vähemalt kolm aastat ning on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
Eksamile soovijate arv, mis oli alates 2017. aastast järjepidevalt vähenenud (2017: 58; 2018: 37; 2019: 35; 2020: 29; 2021: 29; 2022: 22), pöördus 2023. aastal loodetavasti püsivale kasvule: kohtunikueksamile lubamise taotluse esitas 2023. aastal 33 soovijat, kellest enamik (19) tuli eksamile esimest korda (vt joonis 1). Ligi pool taotluse esitajatest (16) oli enam kui kolm aastat töötanud kohtujuristina. Eksamikomisjon lubas eksamile kõik soovi avaldanud taotlejad, kellest viis siiski loobusid.
Eksaminandil on õigus valida enda äranägemise järgi kuni kolm õigusvaldkonda, kuid valdavalt soovitakse eksam teha vaid ühes valdkonnas. 2023. aastal soovis vaid kaks taotlejat teha kahe valdkonna eksamit. Kahekümnel juhul taheti tulla eksamile eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse, üheksal juhul haldusõiguse ja halduskohtumenetluse ning kuuel juhul karistusõiguse ja süüteomenetluse valdkonnas.
Kohtunikueksam loetakse sooritatuks, kui eksamitegija saavutab vähemalt ühes õigusvaldkonnas seitse punkti kümnest nii eksami kirjalikus kui ka suulises osas. 2023. aastal tegi kirjaliku osa positiivsele tulemusele 28-st eksaminandist 11 (39%), kellest omakorda läbis suulise eksami positiivselt kuus (21%). Viimase seitsme aasta (2017–2023) statistika näitabki, et eksamile tulnutest õnnestub see üldjuhul sooritada ligi kolmandikul. Paljud saavad eksami tehtud siiski alles teisel või kolmandal katsel.
2023. aasta tõi kaasa eksamikorda puudutava muudatuse komisjoni kodukorras. Nimelt ei ole kirjalikul eksamil lubatud kasutada ühtegi muud materjali peale Riigi Teataja elektroonilises väljaandes avaldatud õigusaktide ja Riigikohtu veebilehel olevate Riigikohtu lahendite.
Eksami sooritanud võimalikke kohtunikuametisse kandideerijaid lisandus 2023. aastal seega kuus, neist neli eraõiguses, üks haldusõiguses ja üks karistusõiguses. Kohtunikueksamil saadud positiivne tulemus võimaldab kandideerijal osaleda viie aasta jooksul kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatavatel konkurssidel. Eksami sooritanuid, kuid veel mitte kohtunikuks saanuid oli 2024. aasta alguse seisuga 18: eraõiguse valdkonnas kümme ning nii haldusõiguse kui ka karistusõiguse valdkonnas neli.
Arvestades, et aastavahetuse seisuga oli ametis 24 pensioniõigusega kohtunikku ja aastatel 2024–2029 tekib pensionile jäämise õigus veel 33 kohtunikul, ei saa jääda lootma järelkasvule üksnes kohtunikueksami tegijate arvel. Seetõttu ootame, et kohtunikuks kandideerivad ka need, kes ei pea eksamit tegema. Seaduse järgi on eksamist vabastatud vähemalt kolmeaastase staažiga vandeadvokaadid ja prokurörid (v.a abiprokurörid). Viimase nelja aasta jooksul ametisse asunud kohtunikest ongi ligi pooled pidanud ametit, mis tagas neile vabastuse kohtunikueksamist.
Kohtunikueksamikomisjon saab eksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui selle ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. Eelmisel aastal vabastas komisjon sellel alusel eksamist kaks kohtunikuks kandideerijat.
Kohtunikukonkursid
Nagu tavaliselt, toimus ka 2023. aastal teatud erisustega kaks konkursitsüklit. Kevadel kuulutati välja kaks ja sügisel-talvel neli konkurssi, kus sooviti täita 21 kohtunikukohta: neli Tallinna Ringkonnakohtus, kaks Tartu Ringkonnakohtus, viis Harju Maakohtus, kuus Tartu Maakohtus, kaks Viru Maakohtus (sama tsiviilvaldkonna kohtuniku kohta püüti täita kahel konkursil) ja kaks Tallinna Halduskohtus. Olgu lisatud, et konkurssidel täitmist vajavate kohtunikukohtade arv on üldiselt kasvutrendis (2017: 10; 2018: 11; 2019: 17; 2020: 13; 2021: 16; 2022: 24, 2023: 21).
Konkurssidel esitati 110 kandideerimisavaldust, mis teeb keskmiseks justkui viis soovijat ühele kohale. Selline statistika ei näita aga tegelikku pilti, sest paljud osalesid mitmel konkursil. Nii kandideeris maa- ja halduskohtute 15 kohtuniku kohale kokku siiski vaid 31 inimest (halduskohtuniku kohale 3, tsiviilvaldkonna kohtuniku kohale 1,8 ja kriminaalvaldkonna kohtuniku kohale 2,5 kandideerijat).
Jätkuvalt on kohtunikukohtade täitmisel olulisel kohal liikumine õiguselukutsete vahel. Nii asus aastatel 2020–2023 ametisse 56 uut kohtunikku, kellest ligi kolmandik on endised kohtujuristid, enam kui veerand endised advokaadid ja viiendik senised prokurörid (vt joonis 2).
Alustavad kohtunikud
Esimese ja teise astme kohtutes oli 2023. aasta alguses ametis 32 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku, kellest üheksal täitus aasta jooksul kolm aastat. Samas täienes kohtunikkond 2023. aastal 18 alustava kohtuniku võrra.
Kokkuvõttes ei tekkinud komisjonil kahtlusi ühegi alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku ametisse sobivuses. Siiski peeti vajalikuks märkida, et olukorras, kus ringkonnakohtult saadud tagasiside põhjal on täheldatud mõningaid probleeme materiaalõiguse tundmise ja kohaldamisega ning seetõttu eelmenetluse ülesannete nõuetekohase täitmisega, samuti menetluse juhtimisega, saab kohtunikule tuge pakkuda ja vajaduse korral täienduskoolitusvajaduse välja selgitada eelkõige kohtute osakondade juhatajad. Eksamikomisjon sekkub alles siis, kui tekib küsimus, kas alustav kohtunik sobib ametisse.
Alustava kohtuniku ja juhendaja koostöövestluse kokkuvõte
Kohtute seaduse § 73 lõike 2 kohaselt esitab alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid.
2023. aastal kinnitati juhendava kohtuniku aruande uuendatud vorm, mille leiab Riigikohtu kodulehelt. Vormi tehtud uuendustega soovitakse toetada alustavat kohtunikku senisest paremini ja selle täitmisel on tal endal aktiivne roll (eneseanalüüsi osa). Täitmise hõlbustamiseks on lisatud selgitusi ja abistavaid küsimusi. Kogu info on ühes dokumendis koos ja täieneb aja jooksul. Vormi lõppu saab lisada vabatekstina aastakokkuvõtte.
Vormil saab sõnastada mõlema poole ootused juhendamisele. Juhendaja rolli nähakse eelkõige mentorina – kõrvaltvaataja ja suunajana, kes juhib tähelepanu ka kitsaskohtadele. Alustava kohtuniku sobivuse hindamine jääb eelkõige kohtu esimehele.
Kohtunike kompetentsimudel
Komisjoni kevadisel korralisel istungil arutati kohtunike kompetentsimudelit ja selle kasutamise võimalusi kohtunike värbamisel, alustavatele kohtunikele tagasiside andmisel, karjääri- ja arendustegevuse kavandamisel. Komisjon leidis, et kompetentsimudeli vastuvõtjad saaksid olla kohtunikueksamikomisjon ja koolitusnõukogu ühiselt ning et nimetatud kohtunike omavalitsusorganitest tuleks kutsuda liikmeid osalema ka mudelit välja töötavas töögrupis. Oluliseks peeti ka kohtunike täiskogu teavitamist ja kaasamist.
Kohtunike täiskogule tutvustati kohtunike kompetentsimudelit juunikuisel täiskogu istungil, kus selle väljatöötamise kava leidis mitmes ettekandes toetust. Riigikohtu esimehe 30. oktoobri 2023. aasta käskkirjaga kaasati kohtunike kompetentsimudeli väljatöötamiseks moodustatud töörühma komisjoni esimees Velmar Brett, liikmed Kaupo Paal, Janar Jäätma ja Ingrid Kullerkann. Töörühma tegevuse tulemusi esitletakse 2024. aasta esimeses pooles.