Sir Mark Warby[2]
Inglismaa ja Walesi apellatsioonikohtu kohtunik ja kohtuliku andmekaitsekogu liige

 

Kohtusüsteemi sõltumatuse tagamine

  1. Kohtuvõimu sõltumatus on liberaalse demokraatia konstitutsiooniline alus. See peaks olema iseenesestmõistetav, kuid pole alati ja kõikjal nii olnud. Seda ei mõistetud nii hästi, kui oleks pidanud ka 1995. aastal, mil EL kehtestas andmekaitsedirektiivi või kui Ühendkuningriik võttis vastu riigisisese õigusakti direktiivi rakendamiseks – 1998. aasta andmekaitseseaduse. Nende õigusaktidega allutati kohtunikud üldise andmekaitse järelevalveasutuse, teabevoliniku büroo (Information Commissioner’s Office, ICO) jurisdiktsioonile.
  2. EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)[3] seadis asjad joonde, vähemalt teoorias. IKÜM-i 6. peatükis käsitletakse järelevalveasutusi. Selles nõutakse, et iga liikmesriik looks ühe või mitu sõltumatut riigiasutust, kes vastutavad määruse kohaldamise järelevalve eest ja täidavad erinevaid täpsustatud funktsioone. Määratud funktsioonide hulka ei kuulu aga järelevalve õigusemõistmise üle. Seda ei saa järelevalveasutus teha. Artikli 55 lõikes 3 („Pädevus“) on sätestatud, et „järelevalveasutused ei ole pädevad korraldama järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigust mõistvat funktsiooni täites“.
  3. Selle sätte konteksti leiab põhjendusest 20, mille tähtsaim osa kõlab nii:

    „Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas otsuse tegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Selliste andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele [—]“

  4. Selle põhjenduse mitteametlikuks põhjuseks on Euroopa Komisjoni veebilehel märgitud „Kohtuvõimu sõltumatuse austamine“. IKÜM-is vabastatakse need, „kes tegutsevad õigust mõistvat funktsiooni täites“ ühtlasi isikuandmete eriliikide töötlemise keelust[4] ja andmekaitseametniku määramise nõudest.[5] See võimaldab liikmesriikidel reguleerida seadusandluse kaudu andmesubjektide õiguste erandeid ja asjassepuutuvaid kohustusi, et kaitsta „kohtusüsteemi sõltumatust ja kohtumenetlust“.[6]

Ühendkuningriigi reaktsioon

  1. Ühendkuningriigi jaoks, mis oli tol hetkel EL-i liikmesriik, oli IKÜM otseselt siduv. 2018. aastal võttis riik aga vastu oma andmekaitseseaduse, millega täiendati IKÜM-i valdkondades, mis jäeti määrusega liikmesriikide otsustada, ning täideti teisi eesmärke.[7] Brexitiga jäid selle korra põhialused paika.[8]
  2. IKÜM-i artikli 51 mõttes määratakse andmekaitseseadusega Ühendkuningriigi järelevalveasutuseks ICO.[9] Andmekaitseseaduses kajastub põhjendus 20, kuna „Kohtutega seotud pädevuse“ alajaotuses sätestatakse sõnaselgelt järgmist.

    „Seadusega ei lubata volinikul täita selliseid ülesandeid, mis on seotud järgmiste isikute või asutuste isikuandmete töötlemisega:
    (a) isik, kes täidab õigust mõistvat funktsiooni või
    (b) kohus või tribunal, mis täidab õigust mõistvat funktsiooni.“[10]

  3. ICO-l puudub seega ilmselgelt selles valdkonnas pädevus. Ka teised kohtusüsteemi puudutavad IKÜM-i erandid kajastuvad andmekaitseseaduses.[11] Erinevalt mõnedest teistest liikmesriikidest[12] ei loonud Ühendkuningriik aga eraldi asutust, mis teeks järelevalvet kohtute andmetöötluse üle, kui need täidavad õigust mõistvat funktsiooni. Kohtunikele tehti ülesandeks luua sel eesmärgil „kohtusüsteemi eraldi asutused“.

Inglismaa ja Wales

  1. Ühendkuningriigis on üks ülemkohus, kuid sellele alluvad kolm koosseisulist jurisdiktsiooni, igaühes oma kohtusüsteem: 1) Inglismaa ja Wales 2) Šotimaa ja 3) Põhja-Iirimaa. Mina käsitlen nimetatute seast ainult esimest. Teistes jurisdiktsioonides on oma reeglid.

Kohtulik andmekaitsekogu

  1. Inglismaal tegutseb kohtulik andmekaitsekogu (Judicial Data Protection Panel, JDPP), mille on loonud asjassepuutuva kohtusüsteemi juhid. Muutmaks asja veel keerulisemaks, on meie kohtusüsteemil kaks peaharu: kohtute ja tribunalide süsteem. JDPP lõid nimetatud kahe haru juhid: lord-ülemkohtunik (Lord Chief Justice) ja tribunalide eesistuja (Senior President of Tribunals). See on konstitutsiooniliselt asjakohane ja järgib kohtuliku sõltumatuse põhimõtet.
  2. Kogu koosseisu kuuluvad üks apellatsioonikohtu (Court of Appeal) kohtunik, üks kõrgema astme kohtu (High Court) kohtunik ja üks kõrgema astme tribunali (Upper Tribunal, tribunalide süsteemide apellatsiooniaste) kohtunik. JDPP eesistuja on Sir Kim Lewison, apellatsioonikohtu lordkohtunik, kes on spetsialiseerunud andmekaitsele. Mind määrati kõrgema astme kohtu esindajaks. Tausta poolest olen meediajurist ja enne, kui ma 2021. aasta veebruaris apellatsioonikohtuga liitusin, vastutasin ma kohtunikuna meedia- ja kommunikatsioonikaasuste eest. Selles ametis olen teinud palju andmekaitsetööd, mis annab mulle asjakohasema kvalifikatsiooni kui pelk soovi avaldamine kohtuliku andmekaitsekogu töös osalemiseks. Kolmas kogu liige on kohtunik Alison McKenna, tribunalide süsteemi üldkolleegiumi (General Regulatory Chamber) eesistuja. Tema ülesannete hulka kuuluvad teabevabaduse kaasused ja mõnede andmekaitsenõuete menetlemine.[13]
  3. JDPP pädevust sõnastades viidatakse IKÜM-i põhjendusele 20. Selles on sätestatud, et kohtusüsteemi asutused, kellele määratakse vastutusalad

    „peaksid eelkõige tagama käesoleva määruse eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende käesoleva määruse kohastest kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi“.

  4. Pädevus on järgmine.
    „Kogu vastutusalad on järgmised:
  • vastutab kohtute ja tribunalide andmekaitseõiguse-alase teadlikkuse suurendamise eest;
  • tagab tõhusa juhendamise, sealhulgas kohtuliku väljaõppe, et kindlustada andmekaitseõigusest tulenevate kohustuste täitmine nii juhtudel, kui kohtud ja tribunalid täidavad õigust mõistvat funktsiooni, kui ka juhtudel, mil kohtunikud täidavad muul viisil ametitegevuse käigus andmetöötlusfunktsioone;
  • tagab tõhusa süsteemi andmetöötlusega seotud kaebuste uurimiseks nii juhtudel, kui kohtud ja tribunalid täidavad õigust mõistvat funktsiooni, kui ka juhtudel, mil kohtunikud täidavad muul viisil ametitegevuse käigus andmetöötlusfunktsioone;
  • teeb asjakohases ulatuses andmekaitseõiguse järgimise asjus koostööd teabevolinikuga.“
  1. IKÜM-i põhjenduses 20 ega JDPP pädevuste hulgas ei kirjutata midagi kohtuniku, kohtu või tribunali suhtes sanktsioonide rakendamisest, juhul kui õigust mõistvat funktsiooni täites rikutakse andmekaitsepõhimõtteid. JDPP-l pole volitusi sanktsioone rakendada. Kohtulike rikkumiste kaebuste eest vastutab aga üldiselt sõltumatu avalik asutus.[14] Selle nimi on kohtuliku tegevuse järelevalveamet (Judicial Conduct Investigations Office, JCIO). JDPP on otsustanud, et rikkumised, mis tunduvad piisavalt tõsised, et nende asjus tasub algatada distsiplinaaruurimine, saadetakse JCIO-le.
  2. JDPP kolmandal tegutsemisaastal on näha arengut, kuid mõnedes valdkondades on endiselt tarvis probleeme lahendada.

Tegevusaruanne

  1. JDPP on väikese, kuid tegusa ja asjatundliku sekretariaadi abil saavutanud järgmist:
  • koostanud ja avaldanud kaks kohtuliku andmekaitse käsiraamatu väljaannet, milles käsitletakse „praktilisi ja proportsionaalseid kohtusüsteemi andmekasutuse põhireegleid“;
  • avaldanud kohtusüsteemi IT-turvalisuse juhised, et aidata kohtunikel kaitsta nende tehnilist varustust ja nende kontrolli all olevale teabele juurdepääsu tagavaid vahendeid;
  • koostanud ja andnud juhtivatele kohtunikele kasutamiseks isikuandmete kaitse teated, milles selgitatakse isikutele, kelle andmeid kohtunikud ametikohustuste käigus töötlevad, milleks andmeid kasutatakse;
  • loonud kohtuliku andmetöötluse kaebuste menetlemise korra;
  • käitanud süsteemi, milles võetakse vastu, uuritakse ja lahendatakse kaebusi, mis on esitatud kohtu õigust mõistva funktsiooni täitmisel toimunud väära andmetöötluse kohta;
  • teinud koostööd ICO-ga ja
    • määranud enda ja JDPP jurisdiktsiooni piirid;
    • loonud avalikkusele suunised nende õiguste ja õiguskaitsevahendite kohta, mida rakendada juhul, kui nad arvavad, et kohtunik, kohus või tribunal on nende andmekaitseõigusi rikkunud.
  1. Kõige mastaapsem ettevõtmine oli käsiraamat. See on töö käigus täienenud. Praegu on tegu 60-leheküljelise dokumendiga. Loetavuse nimel on see jagatud viide ossa. Esimeses osas on KKK: vastused korduma kippuvatele küsimustele. Teises osas käsitletakse põhjalikult standardeid ja kordasid, mida kohtunikud peaksid kasutama ja rakendama, et tagada andmekaitseõiguse järgimine. Kolmandas osas kirjeldatakse kohtunikele, kuidas andmeid kaitsta. Neljandas osas selgitatakse üksikasjalikult, mida teha andmetega seotud rikkumise korral. Viimases osas juhendatakse kohtunikke, kuidas vastata andmesubjektide taotlustele, milles nad soovivad saada juurdepääsu oma andmetele. Ära on toodud olulisemad kontaktandmed.
  2. Dokument on mõeldud avalikuks kasutuseks. Selles selgitatakse JDPP funktsioone, kogu jurisdiktsiooni ulatust, kaebuste esitamise mooduseid ja seda, kuidas JDPP esitatud kaebusi menetleb.
  3. Asutamisest saati on kogu saanud umbes sada päringut ja kaebust. Arvestades kogu volituste piiresse jääva töö võimalikku mahtu, ei tundu see ülemäära suur arv. Enamik kaebusi (umbes kolmandik) on seotud artikli 15 (andmesubjekti õigus andmetega tutvuda) alusel esitatud taotluste rahuldamata jätmisega. Neis taotlustes soovitakse tihti tutvuda märkmetega, mida kohtunik kohtuasja jooksul tegi, või kohtunike kohtuasjaga seotud e-kirjade või muu kirjavahetusega. Teiste taotlustega soovitakse parandada „ebaõigeid“ otsuse või määruse andmeid või neid redigeerida (IKÜM artikkel 16, õigus andmete parandamisele, või IKÜM artikkel 17, õigus andmete kustutamisele).
  4. Sageduselt järgmised kaebused (moodustavad ligi veerandi vastuvõetud kaebustest) on seotud otsuste avaldamisega veebis. Mõnede eritribunalide, eriti töökohtute otsused avaldatakse veebis. Asjakohase otsuse võttis vastu Ühendkuningriigi justiitsminister ja seega pole see kohtusüsteemi tehtud. Seetõttu ei ole kogu volitatud neid kaebusi lahendama ja need saadetakse edasi justiitsministrile. Tegelikult ei kuulu umbes poolte kogule saadetud kaebuste ja päringute lahendamine rangelt võttes tema volituste piiresse.
  5. Kogu nõuab, et teda teavitataks kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest. Lisaks sellele, et nii saab kogu anda aegsasti nõu rikkumisest tuleneva võimaliku kahju leevendamiseks, pakub see väärtuslikku teavet, mis aitab välja selgitada, milliseid lisanõuanded, juhiseid või väljaõpet peaks veel looma. Õnneks seatakse enamike rikkumiste käigus ohtu vaid väheste andmesubjektide andmed ja rohkem kui poolte rikkumiste korral taastatakse endine olukord.
  6. Kõige levinuma rikkumise (umbes 50% juhtudest) korral saadetakse materjal e-kirja teel valele saajale. Enamikul juhtudel on saaja usaldusväärne, näiteks kohtusüsteemis töötav kolleeg või poole esindaja, ja e-kiri kustutatakse.
  7. Teise levinuma rikkumise puhul lähevad dokumendid kaduma või varastatakse. Sellesse kategooriasse kuulub umbes kolmandik rikkumistest. Seda tüüpi rikkumised juhtuvad enamasti dokumentide transpordil. Näiteks lähevad kaustad kaduma ühistranspordis ja ööseks sõidukisse jäetud dokumendid varastatakse. Mõnel juhul on dokumendid varastatud kohtuniku kodust. Kuigi sellised rikkumised on häirivad, pole tõenäoline, et varga eesmärk oli dokumendid kätte saada. Asjassepuutuvad dokumendid on alati kas kotis või kohvris koos muude esemete, näiteks sülearvutiga, mida on lihtne rahaks teha.
  8. Kogu saab kokku korra kvartalis, et võtta vastu andmetega seotud rikkumiste ja muude päevakorras olevate küsimuste aruanded, leppida kokku edasine tegevusplaan ja publikatsioonide kava.

Probleemid

  1. Viimase kolme aasta jooksul oleme erilist tähelepanu pööranud neljale küsimusele.

Piiritlemine

  1. Küsimus: „Millal ei täida kohtunik õigust mõistvat funktsiooni?“ Süsteemis, kus kohtunikud ainult arutavad ja lahendavad kohtuvaidlusi tsiviil- ja kriminaalasjades, võib olla mu küsimusele lihtne vastata. Vastus võib olla „kui kohtunik pole tööl“ või „kui ta ei täida ülesandeid, milleks riik on ta palganud ja mille eest ta tasu saab“. Kui selline süsteem ka olemas on, siis Inglismaal seda ei leidu. Siin on pilt palju keerulisem.
  2. Meil on pikk ja uhke kohtuvõimu sõltumatuse traditsioon. 17. sajandil üritasid kuningas James II ja teised monarhid kohtusüsteemi mõjutada ja enda kontrolli alla saada. 1701. aasta pärilusseaduses, mille peamine eesmärk oli tagada, et Inglise monarh oleks alati protestant, sätestati:

    „[K]ohtunikud on ametisse määratud quamdiu se bene gesserint [kuni nad hästi käituvad] ning nende palgad määratakse ja kinnitatakse; siiski võib nad parlamendi mõlema koja pöördumise alusel seaduslikult ametist vabastada.“[15]

  3. See tähendab, et ametist vabastamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad parlamendi kojad selle poolt hääletavad, ja see seadus kehtib siiani kohtusüsteemi tähtsamatele liikmetele alates kõrgema astme kohtunikest. Parlament andis aga hiljuti, 2005. aastal, selle teema kohta õigusakti välja ning tulemid mõjutavad ka vastust minu esitatud küsimusele. Konstitutsiooni reformi seaduse paragrahvi 3 pealkiri on „Jätkuva kohtuliku sõltumatuse tagamine“. Sellega pannakse lordkantslerile (justiitsministrile) ja teistele kohustus „tagada kohtusüsteemi jätkuv sõltumatus“. Sõltumatuse tagamiseks seatakse ka mõned konkreetsed kohustused, sh keeld üksikuid kohtulikke otsustusi mõjutada ja kohustus võtta arvesse vajalikke ressursse. Kõik see on väga teretulnud.
  4. Samal ajal pani aga parlament kohtusüsteemile uusi kohustusi. Lord-ülemkohtunik (Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemi juht) ei vastuta nüüd mitte üksnes kohtusüsteemi siirmise, vaid ka „Inglismaa ja Walesi kohtunikkonna heaolu, väljaõppe ja juhendamise jaoks asjakohaste korralduste eest“.[16] Tema kolleegid Šotimaal ja Põhja-Iirimaal said samasugused kohustused. Seda tehti kohtulikku sõltumatust silmas pidades.
  5. Valitsuse 2005. aasta seaduse seletuskirjas täpsustatakse, et selles seaduse osas:

    „[K]äsitletakse kohtusüsteemi ja kohtutega seotud funktsioone, nii et need oleksid reformitud lordkantsleri ja lord-ülemkohtuniku (ja asjassepuutuvatel juhtudel ka kohtusüsteemi tähtsamate liikmete) ametikohtade vahel asjakohaselt ära jagatud.

    [—]

    [Selle] eesmärk on jõustada sisuliselt Inglismaa ja Walesi lord-ülemkohtuniku ja lordkantsleri kokkulepet ettepanekute kohta, millega seoses antakse üle lordkantsleri kohtusüsteemi puudutavad funktsioonid [—] (konkordaat).“

    Selle tulemusel on praktikas toimunud märkimisväärne nihe selles, mida võib nimetada avaliku teenistuse haldus- ja administratiivkohustuseks kohtusüsteemi ees.

  6. Sellest tuleneb kaks õppetundi. Esiteks, vastupidi sellele, mida avalikkus arvab, on meil kirjalik konstitutsioon olemas. Seda pole lihtsalt ühte konkreetsesse dokumenti kirja pandud. Kõiki dokumente, millest meie konstitutsioon koosneb, ei hoita isegi mitte ühes kohas. Teiseks (ja see puudutab rohkem käesolevat teemat) täidab meie kohtusüsteem nüüd mitmeid funktsioone, mis hõlmavad palju rohkemat kui kohtuvaidluste arutamist ja lahendamist. Olen mõnesid oma rolle maininud. Lisaks olen praegu kohtusüsteemi vanemliikmete väljaõppe juhataja (Director of Training for the Senior Judiciary) ja kohtukolledži kohtute komitee (Courts Committee of the Judicial College) ning kohtunike kommunikatsiooninõukogu alalise komitee (Standing Committee of the Judges Council) eesistuja. Kolm aastat olin ka kõrgema astme kohtu kohtunike liidu (High Court Judges’ Association) eesistuja. Rollide paljusus, mis on meie kohtusüsteemi ladviku kohtunike seas täiesti tavaline, annab põhjust tunda kõrgendatud huvi selle vastu, mis on „õigust mõistva funktsiooni täitmine“.
  7. Vastus on loomulikult oluline rohkem kui ühel põhjusel. Kui tegevust ei tehta õigust mõistva funktsiooni täitmisel, kuulub see ICO järelevalve alla ja jääb JDPP vastutusalast välja. JDPP on selle kohta nõu küsinud. Euroopa Liidu Kohus arutab Iiri Vabariigi Ülemkohtu eelotsusetaotluse alusel teises kontekstis, millal täidab kohus „õigust mõistvat funktsiooni“.[17] Küsimus on selles, kas kohus täidab „õigust mõistvat funktsiooni“, kui ta teeb otsuse menetlusdokumentidele juurdepääsu kohta ajal, mil lõplik kohtuotsus on kuulutatud ja edasikaebamise õigus on ammendatud. 2020. aasta detsembri alguses avaldas Euroopa Kohtu kohtujurist Michal Bobek ettepaneku, milles vastab sellele küsimusele eitavalt.[18] Hiljuti esitati samuti eelotsusetaotlus, mis on otseselt seotud IKÜM-iga.[19] Loodame, et saame tulevikus menetluse edenedes rohkem teada.

Ulatus

  1. Ühendkuningriigi õigusmaastikku iseloomustab mitmekesisus. Kohtusüsteemi kaht peamist haru kirjeldades ei maininud ma teatud keerukaid üksikasju. Tribunalid, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad tavapäraselt erivaldkonnad ja milles tihti osalevad mittejuristidest liikmed, koondati 2007. aasta kohtute ja täitemenetluse seadusega (Tribunals, Courts and Enforcement Act 2007) ühtsesse struktuuri, aga on mitmeid seadusega loodud tribunale, mis jäävad sellest süsteemist väljapoole. Seetõttu jäävad nad ka JDPP vastutusalast välja. Ja kui need tribunalid täidavad õigust mõistvaid funktsioone, nagu meie usume, et nad teevad, on nad ka ICO regulatiivsest vastutusalast väljas. Oleme teinud edusamme, et mõned nimetatud „orbudest“ JDPP vastutusalasse tuua.

Delegeerimine

  1. Kohtuotsuste tegemine, sealhulgas kohtuasjade menetlemine, on alati kohtuniku, mitte haldusametniku ülesanne. Mõnesid kohtuasjade menetlemise osi, näiteks kohtuasjade nimekirja pidamist, võivad teha „delegeeritud“ volitustega töötajad,[20] kelle üle tehakse järelevalvet. Seda võib pidada õigust mõistvat funktsiooni täites tehtud tööks, mida teeb kohtunik esindaja kaudu. Mõnede valdkondade tööjaotuses on viimasel ajal hakatud rohkem kasutama kvalifitseeritud juriste esialgsete otsuste tegemiseks, mille kohtunik taotluse alusel üle vaatab. Kas esindaja täidab sellises olukorras „õigust mõistvat funktsiooni“?

Erandid

  1. Kui kohtuniku ametitegevuse käigus tehtav tegevus ei täida „õigust mõistvat funktsiooni“, võib see kuuluda ICO regulatiivsesse vastutusalasse ja jääda seega JDPP vastutusalast välja. Selles võib siiski olla erandeid. Kasutades IKÜM artikli 23 lõike 1 punktiga f antud volitusi, on parlament sätestanud, et määrusega tagatud subjektide õigused[21] ei kehti nende isikuandmete korral, mida ei töödelda õigust mõistvat funktsiooni täites, „sel määral, kui sätete kohaldamine tõenäoliselt kahjustaks kohtusüsteemi sõltumatust ja kohtumenetlust“.[22]
  2. See on täpsustav kahe alajaotusega erand, mis tekitab minu arvates eraldi küsimusi. Ühelt poolt tuleb küsida, kas teabele juurdepääsu andmine kahjustab tõenäoliselt kohtumenetlust (näiteks kahjustab meetmeid, mida kohus on võtnud poole anonüümsuse tagamiseks). Sellele saab vastata spetsiifilise kohtuasja konkreetseid asjaolusid arvesse võttes. See, kas teatud teabele (mis ei kuulu määratluse poolest „õigust mõistva funktsiooni“ erandi alla) juurdepääsu andmine tõenäoliselt „kahjustab kohtusüsteemi sõltumatust“, tekitab abstraktsemaid küsimusi.

____________________________

[1] Lühiduse huvides kirjutan selles tekstis mõnes kohas Inglismaast ja inglise kohtunikest, soovimata seejuures solvata Walesi, mida need viited samuti hõlmavad, kui ei ole teisiti märgitud.

[2] Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemi kohtunik, kohtuliku andmekaitsekogu liige.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679.

[4] Artikkel 9 lõige 2 punkt f.

[5] Artikkel 37 lõige 1 punkt a.

[6] Artikkel 23 lõige 1 punkt f.

[7] Näiteks jõustatakse direktiivi isikuandmete kaitse kohta süüteomenetlustes ja reguleeritakse luureasutuste andmekäitlust.

[8] 2018. aasta Euroopa Liidust välja astumise seaduse paragrahvis 3 määratletakse IKÜM osana „EL-i õigusest, mille me säilitame“.

[9] Paragrahv 115.

[10] Paragrahv 117.

[11] Vt paragrahv 69 (andmekaitseametniku määramise kohustuse erand), lisa 1 osa 3 lõige 34 (isikuandmete eriliikide töötlemise keelu erand), lisa 2 osa 2 lõige 14 (andmesubjektide juurdepääsuõiguse ja kohustuste erand).

[12] Nt Iiri Vabariigis: 2018. aasta andmekaitseseadus, paragrahv 157.

[13] Andmekaitsealaste apellatsioonide läbivaatamine kuulub tribunalide ja tsiviilkohtute jagatud jurisdiktsiooni alla – vt nt 2018. aasta andmekaitseseaduse paragrahve 162, 166 ja 180.

[14] Siia alla kuulub see, kuidas kohtunik isiklikult on käitunud (nt tegi rassistlikke märkusi, kasutas sotsiaalmeediat ebasobival viisil, jäi kohtus magama). Asutuse pädevus ei laiene kaebustele kohtuniku otsuse või kaasuse menetlemise kohta; nende asjus tuleb rakendada õiguskaitsevahendeid kohtusüsteemi siseselt.

[15] Originaaldokumenti hoiustatakse Alam-Saksi liidumaa arhiivis Saksamaal Hannoveris.

[16] Paragrahv 7.

[17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 2 lõike 2 tõlgendamise kohta, kui seda kohaldatakse kohturegistrile.

[18] Eko 02.12.2020, C-470/19, Friends of the Irish Environment Ltd vs. Commissioner for Environmental Information, esimene menetlusse kaasatud kolmas isik The Courts Service of Ireland, eelotsus.

[19] EKo C-245/20, X, Z vs. Autoriteit Persoonsgegevens. Kohtuasi, mille on esitanud Rechtbank Midden-Nederland (Madalmaad).

[20] Rangelt võttes ei kasuta nad delegeeritud volitusi, vaid tegutsevad seaduses sisalduva volituse alusel, et täita kohtulikke ülesandeid.

[21] Täpsemalt „loetletud IKÜM-i sätted“, mis on defineeritud lisa 1 lõikes 1.

[22] Lisa 2 osa 2 lõige 14 punkt 3.