Villu Kõve
Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja esimees

Karin Leichter-Tammisto
Riigikohtu esimehe nõunik

 

Koosseis ja istungid

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mis haldab koostöös Justiitsministeeriumiga esimese ja teise astme kohtuid. Kohtute seaduse (KS) kohaselt on KHN-i pädevuses nõusolekute ja seisukohtade andmine, samuti arvamuse avaldamine mitmesugustes kohtuid puudutavates küsimustes või aktuaalsetel õigusteemadel.[1] Lisaks koostab KHN juhiseid ja soovitusi, mis aitavad tagada õigusemõistmise korrakohase toimimise või kohtute ühetaolise lähenemise töö korraldamisel seadusega reguleerimata olukordades.

2023. aasta esimeses pooles kuulusid KHN-i kooseisu Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristjan Siigur, Pärnu Maakohtu kohtunik Endla Ülviste, Harju Maakohtu kohtunik Merit Helm (asendusliige), Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Virgo Saarmets, Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud Indrek Parrest ja Tanel Saar (asendusliige), riigikohtunikud Ivo Pilving ja Juhan Sarv (asendusliige), peaprokurör Andres Parmas, vandeadvokaat Toomas Vaher, õiguskantsler Ülle Madise (keda asendas vanemnõunik Marju Agarmaa), Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Igor Taro, õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets ja aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (asendusliige).

8. juunil 2023 kohtunike XXII täiskogul toimunud omavalitsusorganite liikmete valimised tõid kaasa muudatused KHN-i liikmeskonnas. Järgmiseks kolmeks aastaks said mandaadi Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristjan Siigur[2], Harju Maakohtu kohtunikud Merit Helm ja Anu Uritam (asendusliige), Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Tanel Saar, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud Virgo Saarmets ja Sten Lind (asendusliige) ning riigikohtunikud Ivo Pilving ja Juhan Sarv (asendusliige). Samuti muutus Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe vahetumisel riigikogulasest KHN-i liige – selleks sai Hendrik Johannes Terras. Peaprokurör Andres Parmast asendas 5.–6. oktoobri istungil juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ja 8. detsembri istungil juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. Nõukoja tööd juhtis Riigikohtu esimees Villu Kõve. KHN-i istungite arutelus osalevad ka justiitsminister või tema nimetatud esindaja, kohute esimehed ja direktorid.

Kodukorra[3] järgi koguneb KHN korralisele istungile neli korda aastas. 2023. aastal peeti neli istungit: 10. märtsil, 2. juunil, 5.–6. oktoobril ja 8. detsembril. Kõik KHN-i istungite protokollid on kättesaadavad kohtute veebilehel.

Allpool tuleb lähemalt juttu mõnest olulisemast küsimusest, mis 2023. aastal KHN-i ette toodi.

Osakondade loomine, järelkasvu programm ja kohtunike puudus

1. mail 2023 jõustusid KS-i muudatused[4], millega loodi maakohtutesse osakonnad ja sätestati kohtujuristide järelkasvuprogramm. Osakonnad tehti kolmes etapis: kõigepealt otsustati osakondade arv, seejärel kohtunike jagamine osakondade vahel ja viimaks nimetati osakonnajuhatajad. Nii Harju Maakohtus, Tartu Maakohtus, Pärnu Maakohtus kui ka Viru Maakohtus on nüüd tsiviil- ja süüteoosakond, Tartus lisaks veel maksejõuetuse- ja äriregistriasjade osakond ning Pärnus eestkoste järelevalve osakond. 2. juunil 2023 toimunud KHN-i istungil küsiti kohtute esimeestelt, kuidas on osakondade loomine õnnestunud. Ehkki niivõrd varajases etapis oli keeruline hinnangut anda, leidsid kohtute esimehed üldjoontes, et töö sujub ja kohtupersonali koostöö on olnud hea. Läbimõtlemist vajas veel tugipersonali töökorraldus.

Kohtujuristide järelkasvu programm on mõeldud ametis olevatele ja kohtunikuameti vastu huvi tundvatele kohtujuristidele ning selle eesmärk on anda võimalus end täiendada, arendada ja tutvuda kohtute tööga eri kohtuastmetes ning õigusasutustes. Programmis osalevale kohtujuristile koostatakse individuaalne kava, mille läbimise ajal maksab talle töötasu jätkuvalt see kohus, kus ta töötab. Vastuvõttev kohus või muu asutus peab tagama roteeruvale kohtujuristile sobiva töö ja juhendaja.

KHN-i liikmed toetasid kohtujuristide järelkasvu programmi, pidades seda kasulikuks eeskätt kogemuste saamisel, teadliku karjäärivaliku tegemisel ja uute kohtunike leidmisel. Tähelepanu juhiti sellele, et läbi tuleks mõelda advokaadibüroos või prokuratuuris töösuhte vormistamise, distsiplinaarvõimu teostamise ja kohtujuristide asendamise küsimused, eriti kui ühest kohtust kandideerib programmi mitu inimest.

Kohtujuristide järelkasvu programmi loomise vajadus peegeldab tegelikkuses suuremat probleemi, millega kohtusüsteem silmitsi seisab. Nimelt oli 2. juunil 2023 KHN-i päevakorras küsimus kohtunikukohtade täitmisest olukorras, kus puudub piisavalt sobivaid kandidaate. Kohtunike põlvkonnavahetuse tõttu toimuvad konkursid tihti, kuid sageli kandideerib üks inimene ühele kohale, mida ei saa pidada tõsiseltvõetavaks konkursiks. Samas on kohtunikuamet eluaegne (kuni kohustusliku pensionieani) ja igal juhul tuleks vältida seda, et ametisse nimetatakse sobimatu inimene.

Arutleti, millised on võimalused olukorra leevendamiseks: nt kohtunikukohtade väljakuulutamata jätmine lootuses, et juurde tuleb uusi kandideerijaid; kolmeaastase prooviaja kehtestamine ja kohtusüsteemi tulemise ja sellest lahkumise paindlikumaks muutmine; kohtute kuvandi käsilevõtmine, et muuta kohtusüsteem noortele huvipakkuvaks. Jõuti järeldusele, et kohtunikukonkursside tugevdamiseks peab kohtunikuamet paistma atraktiivsem – sellele aitavad kaasa paindlikumad töötingimused ja ühtne kollektiiv.

Nii advokatuuri kui ka prokuratuuri esindajad möönsid, et neilgi on sarnased mured uute kolleegide leidmisel. Pealekasvav juristide põlvkond hindab teistsugust töökeskkonda ja ‑tingimusi ning ametiga kaasnevad hüved ei pruugi olla esmatähtsad. KHN-i liikmed ja kohtute esimehed rõhutasid, et peavad vajalikuks kohtunike järelkasvuga edasi tegelda ning lepiti kokku, et seda arutatakse 8. juunil 2023 toimuval kohtunike täiskogul. Täiskogu materjalid leiab Riigikohtu veebilehelt.

Uued tuuled kohtuhaldusmudeliga ja kohtute arengusuunad

5.–6. oktoobri istungil arutati, kas praeguses kohtuhaldusmudelis tuleks teha muudatusi. Nimelt tõusetus Justiitsministeeriumis 2023. aasta kevadel küsimus, kas kohtud võiksid ise kohtudirektori valida. Seepeale uuriti, kuidas on KHN-i ja Justiitsministeeriumi vahel vastutus jaotunud ning milline on kohtute esimeeste ja direktorite pädevus. Arutelude tulemusena jõuti sügisesel KHN-i istungil üleskutseni mõelda, kas KHN-il võiks olla suurem pädevus mõnes olulisemas küsimuses, nagu kohtute eelarve. Ministeeriumi hinnangul vajab laiemalt läbimõtlemist ka see, millised ülesanded on KS-is eri omavalitsusorganitele sätestatud ja kas need on sellisel kujul mõistlikud. Samuti juhiti tähelepanu selle, et esimese ja teise astme kohtute arengukava[5] kehtib 2023. aasta lõpuni ning pole üheselt selge, kelle vastutusalasse uue arengukava koostamine kuulub. KHN-is vahetati mõtteid, kas ja kuidas võiks uut kohtuhaldusmudelit välja töötama hakata ning kuhu paigutub selles protsessis kohtute arengukava koostamine. Jõuti järeldusele, et tuleks kindlaks määrata praeguse kohtuhaldusmudeli kitsaskohad ja kutsuda kokku töögrupp, kes analüüsiks eri mudeleid.

19. oktoobril 2023 moodustas Riigikohtu esimees töögrupi[6] uue kohtuhaldusmudeli väljatöötamiseks. KHN-i 8. detsembri istungil esitas töögrupp oma arutelude vahekokkuvõtte. Selle kohaselt on kohtuhalduse muutmise peamine eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust, kohtute vastutust ja otsustusõigust ning tagada ühtse ja hea kvaliteediga kohtuhaldusteenus. Kohtuhaldusmudeli visandamisel lähtuti sellest, et Justiitsministeerium on valmis andma kohtute haldamise üle kohtusüsteemile. Seejuures arvestati mõne erandiga, näiteks kohtute koondeelarve ja määrusandlus jäävad justiitsministri pädevusse. Töögrupp jõudis järeldusele, et KHN-i võiks ümber nimetada nõukoguks, selle liikmeskonda võiks kuuluda viis kohtunikku ja kaks kohtusüsteemivälist liiget ning kohtute igapäevaseks arendamiseks ja tugiteenuste pakkumiseks tuleb luua kohtuhaldusteenistus. Arutelus KHN-i liikmete ja kohtute esimeestega keskenduti peamiselt loodava kohtuhaldusorgani koosseisu, paiknemise ning pädevuste ümbertõstmise küsimustele. KHN toetas töögrupi muudatusettepanekuid ja sellekohase kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist.

Samal istungil otsustati, et kohtusüsteemis tuleb aktiivselt tegeleda ka kohtute arengukava koostamisega. 21. detsembril 2023 moodustas Riigikohtu esimees töörühma, kes keskendub kuuele teemale:

  • kohtumenetlus ja avalik teenus;
  • kohtute juhtimine ja õigusemõistmise korraldus;
  • kohtute digitaliseerimine;
  • kohtuhaldus;
  • kohtute personalipoliitika;
  • kohtute kommunikatsioon.[7]

Töörühm esitab oma töö esialgsed kokkuvõtted arutamiseks 2024. aasta maikuus kogunevale KHN-ile ja kohtunike täiskogule. Töö lõplik valmimistähtpäev on 2. september 2024.

Kohtute eelarvest ametipalkade seaduseni

KHN-i 8. märtsi istungil selgitati, et kohtute personalikulude (v.a kohtunikud) eelarvestamise korraldus on rahandusministri ettepanekul läbivaatamisel. Senise rahastamismudeli ülevaatamise eesmärk on saavutada kogu kohtusüsteemis stabiilne palgakasv ning paindlik ja motiveeriv fondipõhine palgakorraldus. See tähendaks, et kohtuteenistujate palku on võimalik diferentseerida ja kohtu eelarvet korrigeeritakse igal aastal vastavalt kohtunike ametipalkade indekseerimisele. indekseerimise alusel.

Uue rahastamismudeli väljatöötamisel koostati kõiki kohtuastmeid ja teenistuskohti hõlmav palgaastmestik, milles iga teenistusgrupp on seotud maakohtuniku ametipalgaga. Selline mudel oli plaanis sätestada KS-is. Aruteludes märgiti, et niisuguse rahastamismudeli rakendamine eeldab põhjalikku läbimõtlemist, mis saab juhul, kui tekib lisapersonali vajadus või tuleb tasuda ühisürituste ja kinnisvara üüri eest.

Kohtute esimehed leidsid, et sellele teemale tuleks KHN-i päevakorras rohkem aega pühendada ja kokku tuleks leppida eelarve jagamise põhimõtted. Kuivõrd KS § 40 lõike 2 järgi on KHN-i pädevuses kohtute aastaeelarvete kujundamise ja muutmise põhimõtete kohta seisukoha andmine, arvas mitu KHN-i liiget, et lõplik eelarve jagamine on Justiitsministeeriumi otsustada.

Ehkki kohtute eelarve kujundamise aluseid lubati põhjalikumalt arutada KHN-i 5.–6. oktoobri istungil, oli selleks ajaks fookus läinud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muutmise eelnõule[8], millega kavandati kõrgemate riigiteenijate palgatõusu vähendamist poole võrra kuni 2028. aastani. 25. septembril 2023 avaldas Riigikohus selle muudatuse kohta arvamust[9], leides muu hulgas, et sellel oleks ulatuslik negatiivne mõju kohtusüsteemi, aga ka prokuratuuri ja kokkuvõttes õigusriigi toimimisele.

Oma arvamuses rõhutas Riigikohus: „Varasematel aastatel on kaotatud kõik muud kohtunike sõltumatuse tagatised põhiseaduse § 147 lõike 4 mõttes, sh ametipension alates 1. juulist 2013 ametisse nimetatud kohtunikele. Kohtusüsteem on niigi murettekitavate raskuste ees kvalifitseeritud ja motiveeritud kandidaatide leidmisel vabanevatele kohtunikukohtadele. Palgatingimuste kergekäelise muutmisega võib kaasneda ka osa tänaste kohtunike töölt lahkumine. Kõrgemate teadmiste ja ametioskustega kohtunikel ei ole keeruline leida erialast tööd väljaspool kohtusüsteemi, eelkõige erasektoris.“[10]

Sarnaselt Riigikohtuga oli ka KHN vastu KRAPS-i muutmise eelnõule, kuivõrd viidatud muudatustega võeti kohtunikelt ära seadusega tagatud palk ja kavandatud muudatustele ei pakutud alternatiive. KHN-i liikmete sõnul puudub kohtunikel kindlustunne, et 2028. aastal indeks taastub. KRAPS-i eesmärk on olnud stabiilsuse tagamine ja kui ilma sisulisema aruteluta muudetakse seni kindlalt püsinud süsteemi, võib paraku järeldada, et seda juhtub tulevikus veel. Seejuures arutleti, kas ja millised oleks alternatiivsed lahendused kohtunike motiveerimiseks. Riigikohtu esimehe hinnangul tuleb kohtunikkonnal seista ka muude garantiide eest, nagu töövõimehüvitis, lisatasud ja ametikitsenduste leevendamine. Seejuures avaldas mitu KHN-i liiget arvamust, et muud hüved ei asenda väärilist palka.

KHN-i 8. detsembri istungi ajaks oli KRAPS-i muutmise eelnõu juba Riigikogus vastu võetud.[11] Muudatuste kohaselt väheneb aastatel 2024–2027 kõrgematel riigiametnikel, sh kohtunikel[12], indekseeritud palgakasv poole võrra. Justiitsministeeriumi esitatud arusaama kohaselt hakatakse koostöös kohtutega otsima viise kohtusüsteemi tõhustamiseks ja seeläbi kärbete tegemiseks, leidmaks raha kohtunike palgatõusu taastamiseks juba 2025. aastal. KHN‑i liikmed leidsid, et kohtusüsteemis tuleks muudatusi teha sõltumata KRAPS-ist ja tõhustamisettepanekute seostamine KRAPS-iga võib tekitada küsimuse kohtunike sõltumatuse riivest. Lepiti kokku, et kohtukorralduse ja menetluse tõhustamiseks tuleks üle vaadata riigilõivud, menetlusseadustikud ja kohtumajade võrgustik, samuti IKT lahendused. Vastavad ettepanekud esitati KHN-i 8. märtsi 2024. aasta istungiks.

Aasta viimasel istungil toimus ka kohtute 2024. aasta eelarve põhimõtete arutelu. Justiitsministeerium tegi ülevaate esimese ja teise astme kohtute eelarvest, mis võrreldes 2023. aastaga vaatamata kärbetele siiski kasvas[13]. Selle taga oli kohtunike, kohtujuristide ja kohtunikuabide palgakasv (1. aprillist 2024 jõustunud KRAPS-is sätestatud määra kohaselt). Teatavat kokkuhoidu saavutatakse kohtute menetlusdokumentide kättetoimetamise ristkasutuse ja riigiasutuste autopargi tõhusama rakendamise abil. Üldiselt aga jätkatakse 2024. aastal varasematel aastatel valitud strateegiliste suundadega: edendatakse kohtunike ja kohtuteenistujate tervist (Stebby ja MinuDoc), kohtuteenistujate täiendusõpet (koolitused, koolitusjuht, PlanPro) ning tsentraliseeritud üksuste ja teenuste arendamist. Nii on kavas

  • toetada 128 432 euroga eestkoste järelevalve osakonna teenistujate palkade ühtlustamist ja kahe 2023. aastal juurde loodud ametikoha jaoks vajamineva summa tagamist;
  • eraldada 140 000 eurot kohtu infoteenistuse loomiseks, maksekäsuosakonna tõusnud koormusega toimetulekuks ja kohtutõlkide palkade konkurentsivõimelisemaks kujundamiseks kohtutele, kus ametikohad või üksused asuvad;
  • eraldada 107 575 eurot kohtute koolitusjuhi palgakuludeks Harju Maakohtus ja turvajuhi tööjõukulude katteks Tartu Ringkonnakohtus.

KRAPS-iga seotud ametikohtade rahastamisel jõudis Justiitsministeerium Rahandusministeeriumiga kokkuleppele, et ei rahastata mitte ainult täidetud, vaid ka koosseisulisi ametikohti. Tallinna Ringkonnakohtus jätkatakse kahe nõunik-kohtujuristi ametikoha rahastamist. Selliste arvestuste kohaselt jääb 2024. aastal kohtute eelarvereservi 120 000 eurot ootamatute kulude katteks. Need eelarve kujundamise põhimõtted leidsid KHN-is toetust.

Kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel

2023. aastal tegi KHN mitu otsust, mis puudutasid kohtunike arvu ja nende jagunemist kohtumajade vahel. 10. märtsi istungil andis KHN nõusoleku muuta justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“[14] selliselt, et 2023. aastal võib Tartu Ringkonnakohtus nimetada ametisse kaks täiendavat kohtunikku, arvestades, et seal võib kuni 2024. aasta lõpuni olla kokku 18 kohtunikku. Muudatus oli tingitud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi suurest töökoormusest ja sellest, et lühikese aja jooksul lahkuvad ametist kaks kohtunikku viiest.

5.–6. oktoobri istungil andis KHN taas nõusoleku justiitsministri määrust nr 47 muuta. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja tsiviilasjade koormuse kasvu tõttu peeti vajalikuks tõsta Jõhvi kohtumaja kohtuniku ametikoht ümber Rakvere kohtumajja. Samuti toodi Tartu Maakohtu Valga kohtumajas täitmata ametikoht Tartu kohtumajja, kuivõrd Tartus oli tsiviilasjade arv kasvanud, kuid Valgas pigem vähenenud. Muudatuse järel jäi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja üheksa ja Rakvere kohtumajja kaheksa, Tartu kohtumajja 23 ja Valga kohtumajja kaks kohtunikukohta. Kohtade koguarv maakohtutes ei muutunud.

Sama määruse muutmisega võimaldati 2023. aastal Tallinna Ringkonnakohtusse kolme täiendava kohtuniku ametisse nimetamine selliselt, et seal on kuni 2024. aasta lõpuni ametis senise 30 kohtuniku asemel 33 kohtunikku. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis lahkub ametist 1. juunist kuni 2. detsembrini 2024 kolm kohtunikku. Neile lõpetati uute kohtuasjade jagamine 6–9 kuud enne nende ametist lahkumist, mis suurendab märgatavalt teiste kohtunike töökoormust. Viimase nelja aasta jooksul on tsiviilkolleegiumist lahkunud kokku kuus kohtunikku, mis on oluliselt mõjutanud kolleegiumi jõudlust ja menetlusaega. Seetõttu pidas KHN põhjendatuks vabanevate kohtunikukohtade täitmise esimesel võimalusel, mis aga tähendab konkursside korraldamisele kuluvat tavapärast aega arvestades seda, et uued kohtunikud asuvad ametisse 2024. aasta esimeses pooles, s.o 5–8 kuud enne kohtunikukohtade vabanemist.

Lisaks nähti täiendava kohtunikukoha loomine ette Tallinna Halduskohtus. Enne muudatuste jõustumist oli Tallinna Halduskohtus 17 kohtunikukohta, millest üks paikneb Pärnu kohtumajas. Sealsel kohtunikul tekib 2025. aastal õigus pensionile minna. Kuivõrd aastatel 2019–2022 on haldusasjade arv kasvanud ligikaudu 22% ja kohtunike vahetumisest tingitud üleminekuajal suureneks ametis olevate kohtunike töökoormus 10–15%[15], nägi määruse muudatus ette, et kuni 31. maini 2025 on Pärnu kohtumajas kaks kohtunikukohta ja halduskohtus tervikuna 18.

Mis puudutab kohtunike arvu, siis väärib 2023. aastal KHN-is arutusel olnud teemadest märkimist veel Tallinna Halduskohtu esimehe ettepanek kaotada nimetatud kohtu koosseisust kaks kohtujuristi kohta ja teha nende asemele üks kohtunikukoht. Halduskohtu esimees märkis KHN-i 5.–6. oktoobri istungil, et tekkinud on pigem erandlik olukord, kus leidub häid kohtunikukandidaate, kuid kohtujuristide seas on suur personalivoolavus ja uusi kohti on keeruline täita. Kohtujuristide kohtade asemele kohtunikukoha loomine tähendaks põhimõttelist muudatust, millega kaotataks ära nn menetlusgrupi mudel (kohtunik, kohtujurist ja istungisekretär). Mitu KHN-i liiget leidis, et see on Tallinna Halduskohtu sisemise ressursi jagamise küsimus, kuhu KHN ei saa sekkuda, ja selles küsimuses usaldatakse halduskohtu esimehe otsust. Justiitsministeerium lubas valmistada ette määruse muudatuse ja kooskõlastada selle Rahandusministeeriumiga.

Kokkuvõttes võib öelda, et niivõrd mitu muudatust kohtunike arvus on kantud soovist teha kohtunike vahetus sujuvaks, hoida ära ametis olevate kohtunike tuntav töökoormuse kasv, asjade lahendamise jõudluse kahanemine, keskmise menetlusaja pikenemine ja vältida kohtunike läbipõlemist.

Kohtunikuametiga seotud ettepanekud

KHN-i 2023. aasta oktoobri- ja detsembrikuu istungil käsitleti muu hulgas kohtuniku kõrvaltegevust, osalise töökoormusega töötamist, teenistusvanuse pikendamist ja tagasisidestamist. Juba mitu aastat on õhus küsimus, kas niivõrd range ettevõtluskeeld, nagu on sätestatud KS § 49 lõike 2 punktis 3 (kohtunik ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja), on tänapäeva ettevõtluskeskkonda arvestades põhjendatud.

Justiitsministeeriumis valmis väljatöötamiskavatsus[16], mille eesmärk on leevendada kohtunike ametikitsendusi ja täpsustada lubatud ametivälist kõrvaltegevust. Selleks puhuks on kavas sätestada KS-is menetluskord kõrvaltegevusest teavitamiseks või selleks nõusoleku saamiseks ja selle vaidlustamiseks. KHN-i arutelul leidus neid, kelle hinnangul tunnetavad kohtuniku ise huvide konflikti ja seetõttu ei peaks ettevõtluse võimaldamiseks kehtestama liiga bürokraatlikku süsteemi, aga ka neid, kelle arvates ei suuda kohtute esimehed kõiki taotlusi hallata ja seaduses tuleks sätestada raamistik, mille alusel nad ettevõtluseks loa annavad.

Ehkki KS § 37¹ võimaldab kohtunikul juba praegu töötada osalise töökoormusega, peab selleks olema kaalukas huvi (enesetäiendamine, doktoriõpingud, teaduslik või pedagoogiline töö, vanema kui kolmeaastase lapse kasvatamine, lähedase hooldamine).[17] Väljatöötamiskavatsuses tehakse ettepanek lihtsustada osalise töökoormuse taotlemise korda, kuivõrd paindlikumad töötingimused aitaksid ehk kohtunikuametit atraktiivsemaks muuta. Selliste muudatuste rakendamise kohta märkisid KHN-i liikmed, et on väga oluline läbi mõelda, kuidas mõjutab osalise töökoormusega töötamine teiste kolleegide tööd nii tööjaotusplaani kui ka töökoormuse mõttes.

Veel nähakse väljatöötamiskavatsuses ette kohtuniku teenistusvanuse tõstmise protseduuri muutmine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib Riigikohtu üldkogu KHN-i ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat (KS § 99¹ lõige 2). Selleks peab olema õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi (KS § 99¹ lõige 3). Väljatöötamiskavatsuse kohaselt pole kohtuniku teenistusvanuse tõstmise otsustamine niivõrd oluline küsimus, mida tuleks arutada KHN-i istungil – piisaks, kui seda teeks Riigikohtu üldkogu kohtuniku enda taotluse alusel. KHN-i liikmed polnud selle vastu, et teenistusvanuse tõstmise menetlust võiks lihtsustada. Kui praegu vabastatakse kohtunik ametist 68-aastaseks saamisel, siis arutleti ka selle üle, kas teenistusvanuse ülemmäära võiks tõsta või kas see peaks üldse olema seaduses sätestatud.

Kahtlemata tekitas kohtunikuametit puudutavatest teemadest enim küsimusi kohtunikule tagasiside andmine. Väljatöötamiskavatsuse järgi võiks anda kõrgema astme kohtunikule pädevuse edastada madalama astme kohtunikule tagasisidet. Tagasisidesüsteemi eesmärk oleks „… edendada professionaalsuse kasvu kohtunikkonna sees, selgitada välja parimaid praktikaid ning kohtunikud, kelle praktika vajab parandamist, saaksid võimaluse arutada probleeme kõrgema astme kohtunikuga ja praktika parandamiseks asjatundlikke soovitusi. Soovituste rakendamine aitaks tõsta menetluse kvaliteeti ja toetada kohtunikku tema töös, samuti äärmuslikematel juhtudel vältida distsiplinaarmenetluse algatamist. Samuti aitab see tuvastada tõhusamaid viise õigusemõistmiseks, et tõsta õigusemõistmise kvaliteeti ning suurendada ühiskonna usaldust kohtusüsteemi vastu.“[18] KHN-i istungil rõhutati, et tagasiside ei ole ainult negatiivne. Ringkonnakohtute esimehed märkisid, et kohtusüsteemisisene tagasiside on parem kui igasugune väljastpoolt tulev kontrollimehhanism ja et tagasiside andmine on vajalik. Märgiti ka seda, et enne tagasisidesüsteemi rakendamiseks vajalike muudatuste tegemist tuleb teha mõjuanalüüs ja ressursikulu arvestus: pole kindel, et kõrgema astme kohtunikel on piisavalt aega tagasiside andmiseks. Valdavalt avaldasid KHN-i liikmed toetust nii tagasisidestamise kui ka teiste kohtunikuametit puudutavate teemadega edasi tegelemiseks.

Muud küsimused

25. jaanuaril 2023 võttis Riigikogu vastu paberivabale kohtumenetlusele ülemineku seaduse (723 SE)[19], mille kohaselt peetakse alates 1. aprillist 2023 tsiviil- ja haldusasjade toimikuid üksnes digitaalselt. Kevadisel KHN-i istungil selgitas Justiitsministeerium, et paberivabale kohtumenetlusele ülemineku toetamiseks on arendatud digitoimiku infosüsteemi. Probleemidest tõsteti esile kohtusaalide ebapiisav varustatus vajaliku tehnikaga. Digimenetluse tehnilise võimekuse parandamiseks eraldati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele veel 150 000 eurot, samuti anti lisaraha kohtutele.

KHN-i istungil uuriti kohtute esimeestelt, kas ja milline on kohtute valmisolek digitoimikule üleminekul. Vastustes oldi üldjoontes optimistlikud: mitmes kohtus on digitoimikuga juba töötatud, kohtunikud on saanud koolitusi ja kogemusi. Peamiste muredena nimetati aga jätkuvalt vajalike seadmete puudust ja nende õigeaegse tarnimise ebakindlust. Tähelepanu juhiti ka sellele, et mahukamate asjade lahendamine pole digitoimikus mugav ja üleminekuaeg võib mõjutada menetluse tähtaegasid.

Lisaks arutleti, kas oleks võimalik luua paindlik süsteem esimese ja teise astme kohtunikele Riigikohtu nõuniku kohale roteerumiseks. Ühest küljest annaks see kohtunikele hea võimaluse kogemusi koguda, teisest küljest oleks see kasulik ka Riigikohtule kvalifitseeritud nõunike saamiseks. Peamiseks probleemiks peeti roteeruvale kohtunikule kohtunikupalga säilitamist. Justiitsministeeriumi tõlgenduses peab kohtunikku vastuvõttev asutus tagama talle kohtunikupalga, kuid Riigikohtus saaks roteeruvale kohtunikule maksta nõuniku palka. Samuti tuleks mõelda, kas ja kuidas roteeruvat kohtuniku asendatakse. KHN-i liikmed leidsid, et sätte (KS § 584 lõike 4) sõnastus on ebaselge, mistõttu võiks seda muuta.

____________________________

[1] Vt KHN-i pädevuse kohta lähemalt V. Kõve, K. Leichter-Tammisto. Kohtute haldamise nõukoja tegevusest 2021. aastal. Kohtute aastaraamat 2021. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtute-haldamise-noukoja-tegevusest-2021-aastal/ (08.03.2024).

[2] Alates 22. aprillist 2024 on Kristjan Siigur Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik.

[3] Kohtute haldamise nõukoja kodukord. Kinnitatud KS § 40 lõike 3 kolmanda lause alusel KHN-i 10. detsembri 2020. aasta otsusega. – https://www.riigikohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/kohtute-haldamise-noukoja-kodukord (20.03.2024).

[4] Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 633 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5f154ed9-4920-4bde-98c6-63af7f5f7264/kohtute-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus (08.02.2024).

[5] Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf (08.02.2024).

[6] Riigikohtu esimehe 19. oktoobri 2023 käskkiri kohtuhaldusmudeli töögrupi moodustamiseks. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/14760726 (08.02.2024).

[7] Riigikohtu esimehe 21. detsembri 2023 käskkiri kohtute arengukava töörühma moodustamiseks. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/14970212 (08.02.2024).

[8] Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadus 305 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/15ac4fd9-61f2-446d-b9f4-80e003028c36/korgemate-riigiteenijate-ametipalkade-seaduse-taiendamise-seadus (08.02.2024).

[9] Arvamus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, Riigikohus 25. september 2023. – https://adr.rik.ee/riigikohus/dokument/14694549 (08.02.2024).

[10] Samas, lk 1.

[11] Eelnõu võeti Riigikohus vastu 6. detsembril 2023 ja saadeti Vabariigi Presidendile 8. detsembril 2023.

[12] V.a Riigikogu liikmetel, Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, riigikontrolöril, õiguskantsleril ja Eesti Panga nõukogu liikmetel.

[13] Esimese ja teise astme kohtute 2024. aasta eelarve suurus on 60,8 miljonit eurot. Eelarve suurenes võrreldes 2023. aastaga 2,8 miljoni euro võrra.

[14] Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“. – RT I, 24.10.2023, 4.

[15] Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri. Esitatud KHN-ile 5.–6. oktoobri 2023 istungiks.

[16] Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, 10. november 2023. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/292f9aa6-fae0-47d2-bca7-726d4f09659f#OkslgTHa (08.02.2024).

[17] Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, 10. november 2023, lk 6. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/292f9aa6-fae0-47d2-bca7-726d4f09659f#OkslgTHa (08.02.2024).

[18] Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, 10. november 2023, lk 3. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/292f9aa6-fae0-47d2-bca7-726d4f09659f#OkslgTHa (08.02.2024).

[19] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) 723 SE. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6709251a-0717-4517-a41a-6ee475fb6a32/tsiviilkohtumenetluse-seadustiku-ja-halduskohtumenetluse-seadustiku-muutmise-seadus-paberivabale-kohtumenetlusele-uleminek (08.02.2024).