Külli Luha
Justiitsministeeriumi kohtute talituse analüütik
Aastal 2019 saabus maakohtutesse lahendamiseks 32 668 tsiviilasja (11,7% rohkem kui 2018. aastal) ja 39 423 maksekäsu kiirmenetlusasja (14,9% rohkem kui 2018); 15 322 kriminaalmenetlusasja[1], sh 5666 kriminaalasja (3,6% vähem kui 2018); 6942 väärteomenetlusasja (1,8% vähem kui 2018). Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 2533 haldusasja (2,2% rohkem kui 2018).
Joonistel 1–3 on kujutatud viimase seitsme aastaga maa- ja halduskohtutesse saabunud kriminaal- ning väärteoasjade, tsiviilasjade ja haldusasjade arvu. Trendijoon joonistel näitab kohtute töökoormuse muutumist sel ajavahemikul.
Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses kokku 2867 tsiviilasja (2,6% vähem kui 2018), 1116 haldusasja (14,4% vähem kui 2018), 1989 kriminaalmenetlusasja (3,8% rohkem kui 2018) ja 164 väärteomenetlusasja (17,9% rohkem kui 2018). Joonisel 4 on kujutatud viimase seitsme aastaga ringkonnakohtutesse saabunud asjade arvu muutumist kõikides menetlusliikides (trendijooned joonisel näitavad ringkonnakohtute töökoormuse muutumist).
Esimese ja teise astme kohtute 2019. aasta menetlusstatistika detailsemad andmed menetlusliikide kaupa on avaldatud kohtute veebis.[3]
Asjade lahendamine maakohtutes: tsiviilasjad
Maakohtutes lahendati 31 114 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 15 276, Pärnu Maakohtus 3843, Tartu Maakohtus 7237 ja Viru Maakohtus 4758 tsiviilasja. Maakohtutes lahendatud asjade koguhulgast rohkem kui pooled ehk 56% lahendati hagimenetluses (kokku lahendati 17 433 hagimenetlusasja), 41,4% tsiviilasjadest lahendati hagita menetluses. Esialgse õigusabi või hagi tagamise asjad moodustasid lahendatud asjade koguarvust 1,6%, eeltõendamismenetluse asju oli kokku 61 ehk 0,2% ning teiste kohtute erinõudeid lahendati 141 ehk 0,5% lahendatud asjadest.
Eelnevate aastatega võrreldes polnud 2019. aastal sisuliselt lahendatud asjade jagunemises üldjoontes erinevusi. Maakohtutes lahendati kõige rohkem võlaõiguse asju (37,3% lahendatud asjadest), perekonnaõiguse asju (20,4%) ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kohaldamisega seotud asju (13%). Ülejäänud 31,2% asjadest jagunesid täitmise, pankrotiasjade, ühinguõiguse, tööõiguse, asjaõiguse, rahvusvahelise õigusabi ja muude tsiviilasjade vahel (joonis 5).
Võlaõigusasjade hulk on viimase kolme aastaga suurenenud umbes 20%, suurima osa sellest moodustavad laenu- ja krediidilepingutega seotud asjad.
Aastal 2019 lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 95 päeva: Harju Maakohtus 113, Pärnu Maakohtus 79, Tartu Maakohtus 72 ja Viru Maakohtus 87 päeva. Hagimenetluses lahendatud 17 433 tsiviilasja keskmine menetlusaeg oli 126 päeva. Kõige kauem kestavad nn täispikas menetluses lahendatud tsiviilasjad, mille lahendamist kajastab tabel 1.
Hagimenetluses lahendatud tsiviilasja sisust lähtudes kestsid kõige kauem intellektuaalse omandiõiguse asjade menetlused (36 asja lahendati keskmise menetlusajaga 340 päeva) ja pankrotiasjade hagimenetlused, sh nõuete tunnustamise asjad (163 asja lahendati keskmise menetlusajaga 351 päeva), pärimisõiguse asjad (104 asja lahendati keskmise menetlusajaga 322 päeva) ning ühinguõiguse asjad (186 asja lahendati keskmise menetlusajaga 312 päeva). Kõige kiiremini lahendati hagimenetluses perekonnaõiguse (3957 asja lahendati keskmiselt 103 päevaga) ja võlaõiguse asju (11 612 asja lahendati keskmiselt 112 päevaga).
Hagita menetluses lahendati maakohtutes 12 870 tsiviilasja keskmiselt 58 päevaga. Hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse asjad lahendati keskmiselt 5 päevaga (kuid maakohtute kiirus on nende asjade lahendamisel väga erinev, näiteks Harju Maakohtus lahendati eespool nimetatud asjad keskmiselt 3 päevaga ning Pärnu ja Viru Maakohtus keskmiselt 13 päevaga). Kohtu erinõuded lahendati keskmiselt 14 päevaga ning eeltõendamismenetlused kestsid keskmiselt 68 päeva.
Aastal 2019 lahendati maakohtutes 1319 rahvusvahelise õigusabi asja (dokumentide kättetoimetamine, tõendite kogumine, taotlused täitekorralduse tõendite saamiseks, riigi õigusabi piiriülestes asjades, rahvusvaheline õigusabi perekonnaasjades) keskmise menetlusajaga 39 päeva.
Aastal 2019 lahendati umbes 14,4% tsiviilasjadest istungimenetluses, sh Harju Maakohtus 11,2%; Pärnu Maakohtus 12,3%; Tartu Maakohtus 14,8% ja Viru Maakohtus 25,2%. Sisuliselt lahendati istungimenetluses kõige enam asju perekonnaõiguses (u 6% lahendatud asjade koguhulgast), pankrotiõiguses (u 2,8%) ja võlaõiguse asjades (2,2%).
Paberivabas menetluses lahendati 2019. aastal 31,2% maakohtutes lahendatud asjadest, sh Harju Maakohtus 33,9%; Pärnu Maakohtus 34,6%; Tartu Maakohtus 27,1% ja Viru Maakohtus 26,2%.
Aastal 2019 oli maakohtutes 13 141 järelevalvemenetlust, millest 49% olid järelevalved piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle; 17,9% alaealise isiku eestkostja tegevuse üle; 14,3% pankrotimenetluse järelevalved ja 13,9% füüsilise isiku kohustusest vabastamise menetlused. Tabel 2 kajastab järelevalvemenetluste jaotumist kohtutes liikide kaupa.
Asjade lahendamine maakohtutes: kriminaal- ja väärteomenetlusasjad
Maakohtutes lahendati 15 346 kriminaalmenetlusasja, mis jagunesid järgmiselt: 36,9% moodustasid kriminaalasjad (nendest 22,4% esitati lahendamiseks kiirmenetluses), 28,1% täitmiskohtuniku asjad ja 28,9% eeluurimiskohtuniku asjad (joonis 6).
Kriminaalasju lahendati maakohtutes 5689: Harju Maakohtus 2275; Pärnu Maakohtus 825; Tartu Maakohtus 1473; Viru Maakohtus 1116. Rohkem kui kaks kolmandikku (s.o 4111) kriminaalasjadest lahendati kokkuleppemenetluses (sh 670 kiirmenetluses), 1100 lühimenetluses (sh 569 kiirmenetluses), 72 käskmenetluses (sh 36 kiirmenetluses) ja 406 üldmenetluses. Üldmenetluse asjade lahendamiseks kulus maakohtutes keskmiselt 226 päeva, sh 17,9% asjade puhul kestis menetlus üle 365 päeva. Lihtmenetluses lahendatud 5283 kriminaalasja keskmine menetlusaeg oli 27 päeva. Tabelis 3 on esitatud üldmenetluses lahendatud kriminaalasjade hulk ja nende lahendamiseks kulunud menetlusaeg, lähtudes üldmenetluse asja mahukusest.
Eeluurimiskohtuniku asju lahendati 4460, millest 36,4% olid läbiotsimisasjad (1625 läbiotsimistaotlused), 38,5% vahistamise ja vahistamise tähtaja pikendamise asjad (1718 taotlust) ja 10,6% vara arestimise asjad (472 taotlust). Eeluurimiskohtuniku asjadest 26,6% lahendati istungimenetluses.
Rahvusvahelise koostöö asju lahendati 2019. aastal 658 (sh moodustasid enamiku välisriigist saabunud õigusabitaotlused – 65,5%, ja välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks tunnistamise asjad – 24,3%). Nendest 59 korral otsustati vara või isikute väljaandmise küsimusi. Rahvusvahelise koostöö asjade keskmine menetlusaeg 2019. aastal oli 24 päeva.
Täitmiskohtuniku asju lahendati 2019. aastal 4343, keskmine menetlusaeg oli 39 päeva. Täitmiskohtuniku asjadest 66,2% lahendati istungimenetluses.
Väärteomenetlusasju lahendati maakohtutes 6905: Harju Maakohtus 2706; Pärnu Maakohtus 984; Tartu Maakohtus 1685; Viru Maakohtus 1530. Väärteoasjade lahendamisele kohtus kulus keskmiselt 33 ning väärteokaebuste lahendamisele keskmiselt 61 päeva. Maakohtutes lahendati 2087 väärteoasja ja väärteokaebust, mis jagunesid sisu poolest järgmiselt: 73,1% liiklusväärteod; 4,6% väärteod rahvastiku tervise vastu; 4,5% varavastased väärteod; 2,4% keskkonnaväärteod ning 15,4% muud väärteod.
Aastal 2019 lahendati maakohtutes 4622 täitmise asja, nendest 93,7% paberivabas menetluses.
Asjade lahendamine halduskohtutes
Aastal 2019 lahendati halduskohtutes 2388 haldusasja: Tallinna Halduskohtus 1262 ja Tartu Halduskohtus 1126 asja. Sisulisi lahendeid tehti kõige rohkem korrakaitse asjades (34,3% lahendatud asjadest); 13% olid maksuõiguse; 9,9% rahvastiku; 6,6% planeerimise ja ehituse ning 5,0% majandushaldusõiguse asjad (joonis 7).
Keskmine haldusasjade menetlusaeg 2019. aastal oli Tallinna Halduskohtus 137 ja Tartu Halduskohtus 107 päeva. Sisuliselt lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg on esitatud tabelis 4.
Haldusasjade sisust lähtudes olid kõige pikemad menetlused keskkonnaõiguse asjades (keskmine menetlusaeg 343 päeva), planeerimise ja ehituse asjades (274 päeva) ning majandushaldusõiguse asjades (191 päeva). Keskmiselt lühemad menetlused riigihangete asjade kõrval (keskmine menetlusaeg 49 päeva) olid rahvastiku asjad (keskmine menetlusaeg 64 päeva). Kompromissi kinnitas halduskohus 47 asjas, sh 13 planeerimise ja ehituse asjas ning 7 teenistussuhte ja korrakaitse asjas.
Aastal 2019 lahendati umbes 15,9% haldusasjadest istungimenetluses, sh Tallinna Halduskohtus 25,3% ja Tartu Halduskohtus 5,3% lahendatud asjadest. Sisuliselt lahendati halduskohtutes istungimenetluses kõige enam rahvastiku (59,1% sama kategooria lahendatud asjadest), riigihangete (38,5%) ning planeerimise ja ehituse asju (2,2%). Kõige vähem lahendati istungimenetluses korrakaitse (2,9% samas kategoorias lahendatud asjadest) ja omandireformi asju (6,7%).
Paberivabas menetluses lahendati 21,8% haldusasjadest, sh Tallinna Halduskohtus 41,3% ja Tartu Halduskohtus 11,5%.
Asjade lahendamine ringkonnakohtutes: tsiviilasjad
Aastal 2019 lahendati ringkonnakohtutes 2760 tsiviilasja (Tallinna Ringkonnakohtus 1948 ja Tartu Ringkonnakohtus 812), sh apellatsioonimenetluses 1208 ning määruskaebemenetluses 1528 asja.
Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest rohkem kui kolmandiku moodustasid võlaõiguse (31% lahendatud asjadest) ja perekonnaõiguse asjad (15,4%). Samuti nagu maakohtutes lahendatud asjade korral moodustasid suurima hulga perekonnasjadest elatise asjad (u 44%). Suurima osa võlaõiguse asjadest moodustasid kahju õigusvastase tekitamise asjad (u 22%). Ringkonnakohtutes lahendatud asjade sisuline jagunemine on kujutatud joonisel 8.
Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 162 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 178 ja Tartu Ringkonnakohtus 124 päevaga) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 61 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 79 ja Tartu Ringkonnakohtus 17 päevaga). Ringkonnakohtus kestis 33 apellatsioonimenetlust kauem kui 365 päeva (Tallinna Ringkonnakohtus 31 ja Tartu Ringkonnakohtus 2 apellatsioonimenetlust).
Lahendatud asjade koguhulgast 7,6% lahendati ringkonnakohtutes paberivabas menetluses, sh Tallinna Ringkonnakohtus 8,3% ja Tartu Ringkonnakohtus 5,9% lahendatud asjadest.
Asjade lahendamine ringkonnakohtutes: kriminaal- ja väärteomenetlused
Aastal 2019 lahendati ringkonnakohtutes 1974 kriminaalmenetlusasja (Tallinna Ringkonnakohtus 1007 ja Tartu Ringkonnakohtus 967), sh apellatsioonimenetluses 450 kriminaalasja, määruskaebemenetluses 1356 asja ning 168 ringkonnakohtust alanud asja.
Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest ligikaudu kolmandiku moodustasid täitmiskohtuniku asjad (31,7% lahendatud asjadest). Eeluurimiskohtuniku asjad moodustasid 28,2% ning kriminaalasjad 27,6% lahendatud asjadest. Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebused moodustasid lahendatud asjadest 8,8% (joonis 9).
Kriminaalasjad lahendati apellatsioonimenetluses keskmiselt 44 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 41 ja Tartu Ringkonnakohtus 49 päevaga). Ülejäänud määruskaebemenetluse asjad lahendati keskmiselt 17 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 18 ja Tartu Ringkonnakohtus 15 päevaga). Apellatsioonimenetluses lahendati ringkonnakohtutes 240 üldmenetlusasja keskmiselt 62 päevaga (sh Tallinna Ringkonnakohtus 131 asja keskmiselt 55 päevaga ning Tartu Ringkonnakohtus 109 üldmenetlusasja keskmiselt 70 päevaga).
Paberivabas menetluses lahendati ringkonnakohtutes kokku 13,1% määruskaebemenetluse asjadest (eeluurimiskohtuniku ja riigi õigusabi asjad, kaebused Riigiprokuratuuri tegevuse peale). Tallinna Ringkonnakohtus lahendati paberivabas menetluses 16,3% ja Tartu Ringkonnakohtus 10,1% määruskaebemenetluse asjadest.
Väärteomenetlusasju lahendati 158, mõlemas ringkonnakohtus 79 asja. Paberivabas menetluses lahendati 48 täitmisasja määruskaebemenetluses, sh Tallinna Ringkonnakohtus 11 ja Tartu Ringkonnakohtus 37 täitmisasja.
Asjade lahendamine ringkonnakohtutes: haldusasjad
Aastal 2019. lahendati ringkonnakohtutes 1445 haldusasja (Tallinna Ringkonnakohtus 645 ja Tartu Ringkonnakohtus 500), sh apellatsioonimenetluses 518 ning määruskaebemenetluses 627 haldusasja.
Sisu poolest lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitse asju (32,5% lahendatud asjadest). Suurem osatähtsus oli veel maksuõiguse (15,6%) ja planeerimise ning ehituse asjadel (11,5%). Joonisel 10 on kujutatud ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjad sisu järgi.
Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses haldusasjad keskmiselt 197 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 170 ja Tartu Ringkonnakohtus 249 päevaga) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 31 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 32 ja Tartu Ringkonnakohtus 31 päevaga). Apellatsioonimenetluse kestus lahendatud asjades oli üle 365 päeva 9,8% apellatsioonimenetluses lahendatud asjade puhul: Tallinna Ringkonnakohtus oli vastav näitaja 4,4% ja Tartu Ringkonnakohtus 20,6%. Pikkade apellatsioonimenetluste hulgas oli kõige rohkem korrakaitse (13 apellatsioonimenetlust), majandushaldusõiguse (10 apellatsioonimenetlust) ning maksuõiguse asju (10 apellatsioonimenetlust).
Paberivabas menetluses vaadati ringkonnakohtutes läbi 16,5% lahendatud asjade koguhulgast, sh 26% Tallinna Ringkonnakohtus ja 4,2% Tartu Ringkonnakohtus.
Kohtuniku koormus 2019. aastal saabunud asjade alusel
Aastal 2019. jagati tsiviilasju maakohtutes kokku 83,1[5] kohtunikule, sh Harju Maakohtus 38,45; Pärnu Maakohtus 11,75; Tartu Maakohtus 19,1 ja Viru Maakohtus 13,8 kohtunikule. Kriminaal- ja väärteomenetlusasju jagati maakohtutes 55,7 kohtunikule, sh Harju Maakohtus 20,1; Pärnu Maakohtus 8,3; Tartu Maakohtus 13,8 ja Viru Maakohtus 13,5 kohtunikule. Maakohtutes on 150 kohtuniku ametikohta, kuid arvestades kohtunike vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli maakohtutes vakantsete ametikohtade osatähtsus 7,5% (sh Harju Maakohtus 11,3%; Pärnu Maakohtus 4,5%; Tartu Maakohtus 6% ja Viru Maakohtus 2,5%).
Aastal 2019 jõudis igale tsiviilasju lahendanud kohtunikule Harju Maakohtus keskmiselt 417,4; Pärnu Maakohtus keskmiselt 355,9; Tartu Maakohtus keskmiselt 394,5 ning Viru Maakohtus keskmiselt 355,3 asja. Igale süüteoasju lahendanud kohtunikule jõudis Harju Maakohtus keskmiselt 306,9 kriminaalmenetlusasja ja 127,6 väärteomenetlusasja, Pärnu Maakohtus aga vastavalt 208,8 ja 117,1; Tartu Maakohtus 299,9 ja 135,1 ning Viru Maakohtus 243,2 ja 114,1 asja.
Haldusasju jagati 2019. aastal 21,8 kohtunikule, sh Tallinna Halduskohtus 14,75 ja Tartu Halduskohtus 7,05 kohtunikule. Halduskohtutes on 27 kohtuniku ametikohta. Arvestades kohtunike vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli halduskohtutes vakantsete ametikohtade osatähtsus 19,3% (sh Tallinna Halduskohtus 13,2% ja Tartu Halduskohtus 29,5%). Aastal 2019 jõudis iga halduskohtuniku lauale Tallinna Halduskohtus keskmiselt 92,9 haldusasja ja Tartu Halduskohtus keskmiselt 165 haldusasja.
Nii apellatsiooni- kui ka määruskaebemenetluses kokku jõudis 2019. aastal igale tsiviilkolleegiumi kohtunikule Tallinnas keskmiselt 142,1 ja Tartus keskmiselt 165,9 tsiviilasja. Iga kriminaalkolleegiumi kohtuniku lauale jõudis Tallinnas keskmiselt 127,6 kriminaalmenetlusasja ja 10,5 väärteomenetlusasja ning Tartus keskmiselt 200,2 kriminaal- ja 16,5 väärteoasja. Tallinnas saabus halduskolleegiumi kohtunikule lahendamiseks kokku 90,5 apellatsioon- ja määruskaebust ning Tartus 114,8 apellatsioon- ja määruskaebust.
Võttes arvesse vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, jagati ringkonnakohtutes tsiviilasju 19,35 kohtunikule, sh Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis 14,45 ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis 4,9 kohtunikule. Süüteoasju jagati 12,8 kriminaalkolleegiumi kohtunikule, sh 7,9 kohtunikule Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis ja 4,9 kohtunikule Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis. Haldusasju jagati 11,1 kohtunikule, sh 6,5 kohtunikule Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis ja 4,6 kohtunikule Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis.
Joonisel 11 on kujutatud nn statistilise kohtuniku keskmine töökoormus kõikides menetlusliikides 2019. aastal saabunud asjade alusel.
Automaatselt kohtunikele jagatud asjade osatähtsus 2019. aastal
Kõik esimese ja teise astme kohtud kasutavad kohtuasjade kohtunikule jagamiseks kohtute infosüsteemis menetleja määramise funktsionaalsust. Kohtute seaduse § 37 ja kohtute infosüsteemi ühetaolise täitmise reeglitest[6] lähtudes jagatakse kohtuasjad tööjaotusplaani alusel ja juhuslikkuse põhimõttele tuginedes. Erandkorras jagatakse kohtuasjad käsitsi täitmiseks eespool nimetatud reeglite punktis 15 loetletud juhtudel. Eelmise aasta põhistatistikast ilmneb, et automaatselt jagatakse valdav enamik kohtuasju.
____________________________
[1] Taustainfo. 2019. aasta kuritegevuse ülevaade: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/index.html. Kriminaalmenetlusasjadena on käsitatavad kõik kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvad asjad, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad.
[2] Siin on kajastatud maakohtutesse esitatud tsiviilasjade koguarv ning Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja esitatud e-maksekäsu kiirmenetlusasjad, välja on jäetud järelevalvemenetlused.
[3] Vt https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_menetlusstatistika_2019.a.pdf.
[4] Kajastatud on sisuliselt (otsusega) lahendatud hagimenetlusasjad, välja on jäetud tagaseljaotsusega lahendatud asjad.
[5]Arvestuse alus on kohtunike spetsialiseerumine ja vakantsed ametikohad ning pikaajalised (järjest üle kolme kuu) töölt eemalolekud.
[6] Vt https://kohus.just.sise/sites/kohtu/files/dokumendid/kis_uhtse_taitmise_reeglid_2019.a.pdf.