Külli Luha
Justiitsministeeriumi kohtute talituse analüütik

 

2022. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 35 089 tsiviilasja (kasv võrreldes 2021. aastaga 2,4%) ja 51 712 maksekäsu kiirmenetlusasja (kasv võrreldes 2021. aastaga 18,4%), 12 389 kriminaalmenetlusasja[1], sh 3877 kriminaalasja (18,6% vähem kui 2021. aastal); 5113 väärteomenetlusasja (7,0% vähem kui 2021. aastal). Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 2770 haldusasja (11,2% vähem kui 2021. aastal).

Alljärgnevatel joonistel (joonised 1–3) on kujutatud viimase kümne aasta jooksul maa- ja halduskohtutesse saabunud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjade ning haldusasjade arvu.

Joonis 1. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade koguarvu muutus aastatel 2013–2022.[2]
Joonis 2. Maakohtutesse saabunud süüteoasjade koguarvu muutus aastatel 2013–2022.
Joonis 3. Halduskohtusse saabunud asjade arvu muutus aastatel 2013–2022.

Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses kokku 2792 tsiviilasja (9,3% vähem kui 2021. aastal), 1365 haldusasja (6,3% vähem kui 2021. aastal),
1635 kriminaalmenetlusasja (10,1% vähem kui 2021. aastal) ja 147 väärteomenetlusasja. Alljärgneval joonisel (joonis 4) on kujutatud viimase kümne aasta jooksul ringkonnakohtutesse saabunud asjade arvu muutumist kõikides menetlusliikides.

Joonis 4. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu muutus aastatel 2013–2022.

Esimese ja teise astme kohtute 2022. aasta menetlusstatistika täpsemad andmed menetlusliikide kaupa on avaldatud kohtute veebilehel.[3]

Paberivaba ehk digimenetluse kasutus kohtutes

1. aprillil 2023 toimub tsiviil- ja halduskohtumenetluses üleminek paberivabale kohtumenetlusele[4]. Sellega seoses vaatleme, kui armastatud on digitoimik kohtutes ning kas ja kuidas mõjutab digitoimik menetluste kestust.

Paberivaba menetlus hakkas kohtutes juurduma 2017. aastal. Viimastel aastatel on selle kasutus oluliselt kasvanud, jõudes 2022. aastal 59%-ni tsiviilasjadest, 65%-ni haldusasjadest ja 66%-ni väärteomenetlusasjadest.

Joonis 5. Digimenetluse osakaalu muutus aastatel 2020–2022 saabunud asjade põhjal.

Vaadeldes lähemalt digimenetluses lahendatud asjade osakaalu maa- ja halduskohtutes, ilmneb, et digimenetluse populaarsus on ka sama menetlusliigi piires kohtuti erinev.

Harju Maakohtus lahendati 2022. aastal 67% tsiviilasjadest digimenetluses. Selles kohtus on digitoimikust saanud tavapärane töövahend – 80% kohtunikest menetlevad üle poole oma menetluses olevatest asjadest digimenetluses, (kusjuures 14 kohtunikku menetlesid vähemalt 80% asjadest, kasutades digitoimikut). Pärnu Maakohtus oli digimenetluse osakaal 41% lahendatud asjadest, kusjuures 19% selle maakohtu kohtunikest lahendas üle poole asjadest, kasutades digitoimikut. Tartu Maakohtus oli digimenetluse osakaal 43% (üle poole asjadest lahendas digimenetluses 25% kohtunikest). Viru Maakohtus oli digimenetluse osakaal 49% (üle poole asjadest lahendas digimenetluses 29% kohtunikest).

Viimastel aastatel on digitoimik olnud kõigi Tallinna Halduskohtu kohtunike peamiseks töövahendiks. 2022. aastal moodustas digimenetluse osakaal 88% halduskohtus lahendatud asjadest, kusjuures 13 kohtunikku menetlesid praktiliselt kõik asjad paberivabalt.

Kuigi süüteoasjades ei ole lähiajal arenguid digitoimiku rakendamisel, on digimenetlus saanud väärteoasjades samuti maakohtunike jaoks arvestatavaks töövahendiks. 2022. aastal oli selles menetlusliigis paberivaba menetluse osakaal 56%–77%.

Asjade lahendamisest maakohtutes: tsiviilasjad

Maakohtutes lahendati kokku 34 460 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 17 695, Pärnu Maakohtus 4253, Tartu Maakohtus 7597 ja Viru Maakohtus 4915 tsiviilasja.

Kui vaadata lahendatud asjade sisu, jaotusid 2022. aastal lahendatud asjad viimastel aastatel välja kujunenud valdkondadesse ja nii moodustasid enamuse perekonnaõiguse, võlaõiguse ja TsÜS-asjad[5] (70,3%). Võrreldes varasemaga vähenes mõnevõrra maksejõuetusasjade arv ja osakaal.

Ülevaate lahendatud tsiviilasjadest liigiti annab joonis 6, kusjuures eristatud on digitoimiku ja paber- ehk tavatoimiku põhjal lahendatud asju.

Joonis 6. Maakohtutes 2022. aastal lahendatud tsiviilasjade sisuline jaotus digi- ja tavatoimikute vahel.

Digimenetluse osakaal on suurem võlaõiguse asjade lahendamisel (26,5% lahendatud tsiviilasjade koguhulgast), TsÜS-asjade lahendamisel (digimenetluse osakaal 10,7% lahendatud tsiviilasjade koguhulgast) ja perekonnaasjades (digimenetluse osakaal 5,1%).

Maakohtutes oli 2022. aastal lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 102 päeva, kusjuures digimenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli 67 päeva ja nn tavamenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 147 päeva. Joonisel 7 on kajastatud lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg digimenetluses ja tavatoimiku põhjal toimunud menetluses lahendatud asjade puhul.

Joonis 7. Maakohtutes 2022. aastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades.

Andmetest nähtub, et eriti suur on keskmise menetlusaja erinevus asjaõiguse ja ühinguõiguse asjades. Kui vaadata nendes liikides sisuliselt (ilma tagaseljaotsuseta) lahendatud asjade keskmist menetlusaega, siis kujuneb ka sellistes menetlustes (maakohtutes kokku 226 ühingu- ja asjaõiguse asja) digimenetlus keskmiselt oluliselt lühemaks.

Asjade lahendamisest halduskohtutes: haldusasjad

2022. aastal lahendati halduskohtutes kokku 2736 haldusasja: Tallinna Halduskohtus 1679 ja Tartu Halduskohtus 1057 asja. Kaebuse sisu järgi jaotades moodustasid korrakaitseasjad 35,0% lahendatud asjadest, 7,5% olid sotsiaalõiguse, 7,1% ja 6,7% planeerimise ja ehituse asjad.

Ülevaate lahendatud haldusasjadest liigiti koos eraldi välja toodud digimenetluse osakaaluga annab joonis 8.

Joonis 8. Halduskohtutes 2022. aastal lahendatud asjade sisuline jaotus digi- ja tavatoimikute vahel.

Digimenetluse osakaal on suurem korrakaitseasjade lahendamisel (35,0% lahendatud asjade koguhulgast). Ülejäänud asjades jaotub digimenetlus ühtlasemalt, jäädes 3–7% piiridesse.

Halduskohtutes oli 2022. aastal lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 149 päeva, kusjuures digimenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg oli 124 päeva ja nn tavamenetluses lahendatud asjade keskmine menetlusaeg 194 päeva. Joonisel 9 on kajastatud lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg sõltuvalt sellest, kas asi lahendati digimenetluses või tavatoimiku põhjal.

Joonis 9. Halduskohtutes 2022. aastal lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg päevades.

Digimenetluse osakaal Tallinna ja Tartu halduskohtutes on nii erinev, et keskmist menetlusaega pole asjakohane võrrelda.  

Asjade lahendamisest maakohtutes: süüteoasjad

Maakohtutes lahendati kokku 12 392 kriminaalmenetlusasja ja 4878 väärteomenetlusasja, mis jagunesid järgmiselt: 22,6% süüteoasjade koguhulgast moodustasid kriminaalasjad (st üld-, kokkuleppe-, lühi- ja käskmenetlusasjad kokku), 23,2% täitmiskohtuniku asjad, 17,6% eeluurimiskohtuniku asjad ja 28,3% väärteomenetlusasjad (joonis 10).

Joonis 10. Maakohtutes 2022.aastal lahendatud süüteoasjade jaotus menetlusliigi alusel. 

Kriminaalmenetluses on digimenetluse osakaal tagasihoidlik, enim kasutust leiab digitoimik eeluurimiskohtuniku asjades ja Viru Maakohtus. Selles kohtus lahendati 95,2% eeluurimiskohtuniku asjadest paberivabas menetluses.

Väärteoasjades lahendati maakohtutes 2022. aastal paberivabas menetluses 96,1% kõikidest täitmise asjadest (peamiselt taotlused isikule asenduskaristuse kohaldamiseks).

Joonis 11. Maakohtutes 2022. aastal lahendatud väärteomenetlusasjade jaotus digi- ja tavatoimikute vahel.

Asjade lahendamisest ringkonnakohtutes: tsiviilasjad

2022. aastal lahendati ringkonnakohtutes kokku 2725 tsiviilasja (Tallinna Ringkonnakohtus 1884 ja Tartu Ringkonnakohtus 841), sh apellatsioonimenetluses 1184 ning määruskaebemenetluses 1541 asja.

Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest enam kui poole moodustasid võlaõiguse (33,2%), perekonnaõiguse (14,6%) ja maksejõuetuse asjad (9,5%) Ringkonnakohtutes lahendatud asjade sisuline jagunemine ja digimenetluse osakaal on kajastatud alltoodud joonisel.

Joonis 12. Ringkonnakohtutes 2022. aastal lahendatud tsiviilasjade jaotus sisuliselt.

2022. aastal lahendatud asjadest oli digimenetluse osakaal apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohtus 17,6% ning Tartu Ringkonnakohtus 23,8%.

Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 197 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 213 ja Tartu Ringkonnakohtus 158 päevaga).

Joonis 13. Apellatsioonimenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades.

Ringkonnakohtutes lahendatud tsiviilasjad moodustasid 5,4% maakohtutes lahendatutest.

Asjade lahendamisest ringkonnakohtutes: haldusasjad

2022. aastal lahendati ringkonnakohtutes kokku 1287 haldusasja (Tallinna Ringkonnakohtus 765 ja Tartu Ringkonnakohtus 522), sh apellatsioonimenetluses 543 ning määruskaebemenetluses 843 haldusasja.

Sisust lähtuvalt lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitse asju (36,9% lahendatud asjadest). Ülejäänud 60%-st moodustasid enamjaolt planeerimise ja ehituse (10,0%), maksuõiguse (8,2%) ja muud haldusasjad (24,9%). Joonisel 14 on kajastatud ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjad sisu järgi:

Joonis 14. Ringkonnakohtutes 2022. aastal lahendatud haldusasjade jaotus sisuliselt.

Digimenetluses lahendatud asjade osakaal oli apellatsiooni- ja  määruskaebemenetluses kokku Tallinna Ringkonnakohtus 88,9% ja Tartu Ringkonnakohtus 17,4%.

Joonis 15. Ringkonnakohtutes 2022. aastal lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg päevades.

Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses haldusasjad keskmiselt 257 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 238 ja Tartu Ringkonnakohtus 301 päevaga).

Joonis 16. Apellatsioonimenetluses lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg päevades. 

Ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjad moodustasid 32,0% halduskohtutes lahendatutest.

Asjade lahendamisest ringkonnakohtutes: süüteoasjad

2022. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes kokku 1650 kriminaalmenetlusasja (Tallinna Ringkonnakohtus 883 ja Tartu Ringkonnakohtus 815), sh apellatsioonimenetluses
316 kriminaalasja, määruskaebemenetluses 1165 asja ning 169 ringkonnakohtust alanud asja. Väärteomenetlusasju lahendati kokku 144, sh Tallinna Ringkonnakohtus 64 ja Tartu Ringkonnakohtus 80 asja.

Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest veerandi moodustasid kriminaalasjad (23,6%), 15,8% moodustasid eeluurimiskohtuniku asjad, suurima hulga (38,7% lahendatud asjadest) aga jätkuvalt täitmiskohtuniku asjad. Väärteomenetlusasjade osakaal kriminaalkolleegiumides lahendatud asjadest moodustas 8%. Täpsem jagunemine on kajastatud joonisel 17.

Joonis 17. Ringkonnakohtutes 2022. aastal lahendatud süüteoasjade jaotus menetlusliigi alusel.

Ringkonnakohtutes lahendatud kriminaalasjad moodustasid 10,4% maakohtutes lahendatutest.

Kriminaalasjad lahendati apellatsioonimenetluses keskmiselt 81 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 74 ja Tartu Ringkonnakohtus 88 päevaga).

Joonis 18. Apellatsioonimenetluses lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg päevades.

Kohtuniku koormus 2022. aasta asjade alusel ja ametikoha koormuse muut viimastel aastatel

Alltoodud joonistel on kajastatud kohtuniku 2022. aasta töökoormus. Joonisel 19 ära toodud esimese ja teise astme kohtuniku nn statistiline koormus, mis arvestab kohtunike valdkondlikku spetsialiseerumist, täitmata kohtuniku ametikohti ja pikemaid töölt eemalolekuid. Näiteks, eelnevat arvestades laekus 2022. aastal Harju Maakohtu igale tsiviilasju lahendavale kohtunikule keskmiselt 446,1 erineva ajamahukusega tsiviilasja ja igale süüteoasju lahendavale kohtunikule keskmiselt 370,3 erineva ajamahukusega süüteoasja.

Joonis 19. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtuniku keskmine statistiline töökoormus 2022. aasta asjade alusel. [6]

Maa- ja halduskohtute puhul on asjadepõhisest arvestusest täpsem arvestus töökoormusmetoodika alusel. Selle metoodika aluseks on kohtuasjade lahendamisega seotud keskmine arvestuslik ajakulu kohtuniku kohta. Alltoodud joonisel 20 on kajastatud kohtuniku ametikoha koormus lähtuvalt kohtute töökoormusmetoodikast, kusjuures summeeritud on nii tsiviil- kui süüteovaldkonna koormus. Nii näiteks saab väita, et võrreldes ametikoha koormust viimasel neljal aastal, oli koormus maakohtutes suurim 2020. aastal ja halduskohtutes 2021. aastal.

Joonis 20. Kohtuniku ametikoha koormus aastatel 2019–2022 lähtudes töökoormusmetoodikast.

____________________________

[1] Taustainfo. Kuritegevuse statistika. – https://www.just.ee/kuritegevuse-statistika. Kriminaalmenetlusasjadena käsitatakse kõiki kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvaid asju, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad.

[2] Kajastatud on maakohtutesse esitatud tsiviilasjade koguarv ning Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja esitatud maksekäsu kiirmenetlusasjad, välja on jäetud järelevalvemenetlused.

[3] Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika koondandmed. 2022.aastal saabunud asjade arv ja lahendatud asjade arv ning keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus. – https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/I%20ja%20II%20astme%20kohtute%202022.a%20menetlusstatistika.pdf (28.02.2023).

[4] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek). – RT I, 10.02.2023, 1.

[5] 99% TsÜS-asjadest moodustavad piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste määramise asjad ja asjad, kus otsustatakse isiku paigutamine haiglasse või hoolekandeasutusse.

[6] Taustainfo. Ringkonnakohtuniku töökoormuses ei kajastu koosseisus osalemise koormus.