Marilin Reintamm
Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik

 

Sissejuhatus

Möödunud aasta 5. veebruaril toimus Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, esimese ja teise astme kohtute ning ajakirjanduse esindajate ümarlaud, millel käsitleti kohtumenetluse avalikkuse tagamist eelkõige kehtiva õiguse probleemkohtadest lähtudes. Ümarlaual tehti Justiitsministeeriumile ettepanekud õigusaktide muutmiseks: kriminaalmenetluse seadustikus üle vaadata kohtuistungi info avaldamise piiramine, toimikuga tutvumise võimaldamine ja kohtulahendite avalikustamine, tsiviil- ja halduskohtumenetluses selgelt ette näha, et jõustumata kohtulahend on avalik, ning reguleerida toimikuga tutvumine kinnises menetluses.

11. mail 2020. a toimunud kohtuarendustoimkonna (mitteametlik töörühm koosseisus Viljar Peep, Villu Kõve, Heili Sepp, Villem Lapimaa) nõupidamisel toetati ümarlaua ettepanekuid ja täiendati neid kohtuotsuste avaliku kuulutamise küsimustega ja virtuaalistungite avalikkuse küsimustega, mis kerkisid üles eriolukorra ajal. Justiitsministeeriumi kohtute talitus ja kriminaalpoliitika osakond tõstatasid lisaks kriminaalasjade ja tsiviilkohtumenetluses hagita asjades määruste avalikustamise praktilised probleemid.

Justiitsministeerium koostas nimetatud ettepanekute põhjal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS), kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmise väljatöötamiskavatsuse[1] (VTK), mis puudutab kohtuotsuste avalikku kuulutamist, kohtumääruste avalikustamist kriminaalmenetluses ja hagita asjades tsiviilkohtumenetluses, isikuandmete avalikustamist kohtulahendites, kohtutoimikutega tutvumist, juurdepääsupiirangute lõppemist kinnises menetluses, kinnisel istungil teatavaks saanud infost vaikimise kohustust ning istungite veebiülekandeid.

Järgnev on lühike ülevaade kohtumenetluse avalikkuse praktikas esinevatest probleemidest ja võimalikest regulatiivsetest lahendustest. Täpsem analüüs on leitav VTK-st , kus on võimalik ka tutvuda artiklis viidatud statistikaga.

1. Jõustumata kohtulahendite avalikustamine

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg-s 4 sätestatu järgi tuleb kohtuotsus kuulutada avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.

Praegu on kriminaal- ja väärteomenetluses ette nähtud otsuse (resolutsiooni) avalik kuulutamine (KrMS § 315 lg 1, VTMS § 113 lg 1 ja § 135 lg 1). Tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses on ette nähtud otsuse (määruse osas on kohustus piiratud) avalik teatavakstegemine, mis võib seisneda (menetlusosalistele) otsuse kuulutamises või kantselei kaudu teatavakstegemises (TsMS § 452 lg 1, § 453 lg 1 ja § 454 lg 1; HKMS § 173 lg 1).

Praktikas ei toimu tsiviil- ega halduskohtumenetluses otsuse istungil kuulutamist. Kohtukantselei kaudu on menetlusosalisel võimalik saada kohtulahend paberkandjal, samuti teeb kohus e-toimikus kättesaadavaks õi toimetab kätte kohtulahendid ainult menetlusosalistele. Kui menetlusväline isik soovib kohtuotsusega tutvuda, siis kohaldub talle TsMS‑i ja HKMS‑i toimikuga tutvumise regulatsioon, st kohtulahendi saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus. Menetlusvälisel isikul on tsiviilkohtumenetluse hagiasjades ligipääs jõustumata kohtulahendile vaid menetlusosaliste nõusolekul ja hagita asjades kohtu loal õigustatud huvi olemasolul ning halduskohtumenetluses menetlusosaliste nõusolekul või kohtu loal põhjendatud huvi olemasolu korral (TsMS § 59 lg-d 2 ja 4, HKMS § 89 lg-d 1 ja 2, § 175 lg 2).

Süüteomenetluses pole toimikuga tutvumine samamoodi reguleeritud ja lahendi saavad vaid ajakirjanikud pressiesindaja vahendusel (lähtudes kohtute haldamise nõukoja (KHN) soovitustest[2]). Samas on esimese astme kohtus võimalik avalikkusel osaleda süüteomenetluses lahendi avalikul kuulutamisel kohtusaalis. Kohus võib kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada ka üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi. Ringkonnakohus kohtuotsust avalikult kohtusaalis ei kuuluta, jõustumata kohtuotsusega saavad tutvuda vaid menetlusosalised.

Kohtuotsus on avalikkuse jaoks kättesaadav pärast jõustumist. Jõustunud kohtuotsused avalikustatakse arvutivõrgus (TsMS § 462 lg 1, HKMS § 175 lg 1, KrMS § 4081 lg 1, justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 11 p 1). Tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses avalikustatakse arvutivõrgus ka määrused, millega menetlus lõpetatakse või hagi või kaebus läbi vaatamata jäetakse (TsMS § 466 lg 4, HKMS § 179 lg 4), ning tsiviilkohtumenetluses ka ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavad määrused (TsMS § 479 lg 1). Halduskohtumenetluses avalikustatakse veel haldustoiminguks loa andmise jõustunud määrused (HKMS § 265 lg 4). Süüteomenetluses avalikustatakse jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles määrus tehti, jätkub kohtueelne menetlus (KrMS § 4081 lg 2, VTMS § 2). Kuna avalikustada tuleb vaid jõustunud kohtulahendeid, siis tühistatud kohtulahendeid ei avalikustata.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et praegu on tagatud avalikkusele juurdepääs jõustunud kohtulahenditele, kuid puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, kuna praktikas neid avalikult ei kuulutata ja kohtukantselei kaudu neid menetlusvälistele isikutele ei väljastata. Seega toimub põhiseaduses sätestatud kohtuotsuse avalik kuulutamine praegusel ajal sisuliselt vaid süüteomenetluse esimeses astmes.

Regulatiivsete lahendustena on VTK-s nimetatud kolm alternatiivset võimalust.

1.1. Jõustumata kohtulahendi avalikustamine veebis

Üheks võimalikuks lahenduseks on kõigi kohtulahendite avalikustamine veebilehe kaudu, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kohus avalikustab lahendi kohe pärast tegemist. Lahendil on automaatselt märge „jõustumata“. Kui lahend tühistatakse või jõustub, siis märge lahendi juures muutub – vastavalt kas „jõustunud“ või „tühistatud“. Sama kohtuasja erinevate kohtuastmete lahendid on Riigi Teataja veebilehel edasikaebuste kaudu seotud. Senisega võrreldes saab avalikkus lahendiga tutvuda kohe selle tegemisel ehk allkirjastamise järel ja lahendi jõustumist ootama ei pea. Avalikustada tuleb kõik kohtulahendid, ka need, mis hiljem on tühistatud.

Lahendama peab ka küsimuse, mil viisil kohtulahendid avalikustada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb tsiviil- ja halduskohtumenetluses avalikustada jõustunud kohtulahendid muutmata kujul. TsMS § 462 lg 2 ja HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Seega eemaldatakse kohtulahenditest isikuandmed kas kohtu või isiku enda algatusel. Kohtute praktika isikuandmete kohtulahendites avalikustamisel on aga väga erinev. Kohtulahendite avalikustamise viisi järgi võib kohtud jagada kolme gruppi. Esimese ja suurima moodustavad kohtud, kes on otsustanud, et tsiviil- ja halduskohtumenetluses füüsiliste isikute isikuandmeid ei avalikustata[3] (nt Viru Maakohus, Harju Maakohus ja Tallinna Halduskohus). See tähendab, et kohtu algatusel on nimi kohe asendatud initsiaalide või tähemärgiga. Teise grupi moodustavad kohtud, kus menetleja täidab kohtutoimikus oleva teadete lehe, milles märgib, kuidas toimub lahendi avalikustamine (TsMS § 462 lg 2). Kolmandaks on kohtud, kes märgivad resolutsioonis avalikustamise viisi (näiteks Tartu Halduskohus[4]).

Need näited tähendavad kokkuvõttes seda, et menetlusosaline võib näha veebilehel avalikustatud lahendis oma nime, kuid see võib olla ka eemaldatud. Juhul kui lahendi resolutsioonis ei ole kirjas, kuidas lahend avalikustatakse, ei saagi menetlusosaline teada, mil viisil toimub hiljem tema isikuandmete avalikustamine. Süüdistatava nimi eemaldatakse kohtulahendist teatud aja jooksul automaatselt, kuid tsiviil- ja haldusasjades sellist regulatsiooni ei ole. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses on isiku nimi nii kaua avalikustatud, kuni isik ise selle eemaldamist taotleb või kohus omal algatusel eemaldab isikuandmed. Tulemuseks on, et menetlusosalised pöörduvad kohtu poole isikuandmete eemaldamiseks, kui neil tekib eraelulisi probleeme, esineb eraellu sekkumisi, mille on põhjustanud isiku nime olemasolu kohtulahendis.

VTK-s tehakse ettepanek jõustumata kohtulahendid tsiviil- ja halduskohtumenetluses avalikustada ilma füüsiliste isikute isikuandmeteta, kuid kindlasti tuleb kaaluda, kas jätta isikule võimalus taotleda oma nime avalikustamist. Alternatiivne ettepanek on jääda kehtiva regulatsiooni juurde väikese täiendusega. Teisisõnu, ei varjata avalikustamisel üldjuhul ühegi menetluses osaleva isiku nime, isiku- või registrikoodi ega aadressi, kuid juhul, kui kohus otsustab lahendi avalikustada ilma isikuandmeteta kas omal algatusel või isiku taotluse alusel, siis see peab nähtuma resolutsioonist. Sellega antakse menetlusosalistele selgus, kas kohtulahend on arvutivõrgus avalikustatud koos tema isikuandmetega või pseudonüümitult. Sellisel juhul peab muidugi arvestama võimalusega, et mingi aja pärast menetlusosaline siiski soovib, et tema isikuandmete avalikustamine lõpetatakse, ta pöördub taotlusega kohtu poole ning kohus peab juba lõpetatud menetlusega veel kord tegelema.

Kriminaalmenetluses tuleb KrMS § 408¹ lg 2 järgi avalikustada avaldatud jõustunud kohtulahendis süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta. KrMS § 202 või § 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus avalikustatakse KrMS §-s 408¹ sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

Ka kriminaalasjades on isikuandmete avalikustamise praktika kohtutes väga erinev. Süüdimõistvates kohtuotsustes isikuandmete avalikustamine probleeme ei tekita, kuid ühtne seisukoht puudub õigeksmõistetu nime avalikustamise suhtes. KrMS § 408¹ lg 2 kohaselt tuleb süüdistatava nimi avalikustada. Ka õigeksmõistvas kohtulahendis on õigeksmõistetu kui „süüdistatav“, ehk tema nimi ja isikukood tuleb avalikustada. Samas on kohtuid, kes asendavad õigeksmõistetu nime initsiaalidega. Samuti on erinev praktika kohtumäärustes isikuandmete avalikustamisega[5]. Menetluse lõpetamise lahendites ei tohi avalikustada kahtlustatava nime, kuid osa kohtuid on seda laiendanud ka süüdistatava nimele. Ehk kui tegemist on KrMS § 202 või § 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega, siis asendatakse ka süüdistatava nimi initsiaalidega. Seega võib leida erinevates kriminaalmenetluse liikides avalikustatud määrustest süüdimõistetu või süüdistatava nime ja isikukoodi. Isikuandmete avalikustamine ei ole piisavalt seadusega reguleeritud ja võimaldab erinevaid tõlgendusi.

Isikuandmete kohtulahendis avalikustamisega on seotud veel üks oluline probleem. Nimelt asendatakse karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 kohaselt pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Kuid õigeksmõistetu nime asendamist seadus ette ei näe. Samuti jäävad alles nende isikute nimed, mis on avalikustatud erinevates määrustes ja ei ole seotud karistusega. Näiteks kriminaalmenetluse lõpetamine, riigi õigusabi taotlus ja rahvusvahelise koostöö taotlus. See tähendab, et nende isikute nimed on avalikud igavesti, kui nad ise isikuandmete eemaldamise taotlust kohtule ei esita.

Regulatiivsete lahendustena jäädakse VTK-s selle juurde, et ka jõustumata kohtulahendi avalikustamisel on süüdistatava nimi avalik, kuid seda ainult siis, kui tegemist on süüdimõistva kohtuotsusega. Õigeksmõistetu nime ei avalikustata, kuid õigeksmõistetule tuleb jätta siiski võimalus taotleda oma nime avalikustamist. Samuti tuleb sellisel juhul jätta õigeksmõistetule õigus taotleda kord avalikustatud nime kohtulahendist eemaldamist.

1.2. Jõustumata kohtulahendi resolutsiooni avalikustamine veebis

Teine võimalik lahendus on avalikustada veebis kohe pärast lahendi tegemist ainult kohtulahendi resolutsioon ja pärast jõustumist tervikotsus. Ettepanek on lisada menetlusseadustikesse säte, mis ütleb et „kohtulahendi resolutsioon kuulutatakse avalikult arvutivõrgu kaudu“. Kui suulisel kuulutamisel loetakse ette kogu kohtulahendi resolutsioon koos isikuandmetega, siis tekib küsimus, kuidas toimida veebis avalikustamisel. Ettepanek on, et ka kohtulahendi resolutsioonid on avalikustatud koos isikuandmetega. Kui kohtulahendi resolutsioon sisaldab eriliiki isikuandmeid või selle isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, siis tuleb kohtulahendi resolutsioon avalikustada ilma isikuandmeteta.

Sellise lahenduse korral peab alles jääma jõustunud kohtulahendite avalikustamise regulatsioon, sest tuleb tagada täislahendi avalikustamine. Jõustunud kohtulahendit tuleb ka edaspidi Riigi Teataja veebilehel avalikustada. See tähendab, et kohtulahendid avalikustatakse kaks korda. Esimene kord kuulutatakse veebilehel resolutsioon ja teine kord pärast jõustumist terviklahend. Resolutsioon eemaldatakse veebist ja asendatakse terviklahendiga. Sellise lahendusega on tagatud nii kohtulahendi resolutsioonide avalik kuulutamine kui ka jõustunud kohtulahendite kättesaadavus. Jõustunud terviklahend avalikustatakse sellisel juhul ilma füüsiliste isikute andmeteta. Erandiks jääb ikka süüdimõistetu nime avalikustamine.

1.3. Jõustumata kohtulahendi väljastamine päringu alusel

Kolmanda lahendusena jääb jõustunud kohtulahendi veebis avalikustamise regulatsioon samaks, kuid menetlusseadustikke täiendatakse sättega, mis võimaldab ka menetlusvälisel isikul tutvuda jõustumata lahendiga. Ettepanek on lisada menetlusseadustikesse säte, mis ütleb et „pärast kohtulahendi avalikku kuulutamist väljastatakse kohtulahend õigusliku huvi olemasolul ja kirjaliku taotluse alusel menetlusvälisele isikule elektrooniliselt“. Kohtulahendi väljastamiseks luuakse väljaspool kohtutoimikuga tutvumise regulatsiooni eraldi säte.

Selle lahenduse korral peab menetlusväline isik esitama kirjaliku taotluse, et lahendiga tutvuda. Seejuures peab taotleja teadma, millise konkreetse lahendiga ta tutvuda soovib. Kohtulahendeid väljastab praegu ja ka edaspidi kohtu kantselei. Kindlasti peab kohtulahendite sellisel viisil menetlusvälistele isikutele väljastamisel olema reguleeritud, mis lahendid tuleb avalikustada enne jõustumist ja mil viisil. Kohtulahendi väljastamisel asendatakse füüsiliste isikute isikuandmed initsiaalidega nii, nagu toimitakse lahendi veebis avalikustamisel. Lahendil peab olema ka märge, et tegemist on jõustumata lahendiga. Samamoodi edastatakse praegu kohtulahendeid ajakirjanikele[6].

2. Kohtumääruste avalikustamine kriminaalkohtumenetluses

Jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamine toimub KrMS § 408¹ järgi. KrMS § 408¹ lg 1 kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Kõik kohtuotsused tuleb avalikustada, selles osas on seadus täpne ja probleeme regulatsiooniga ei ole. Kohtumääruste avalikustamisel on praktika aga väga erinev. Nagu viidatud, KrMS sätestab, et ainult menetlust lõpetavad määrused tuleb avalikustada. Praktikas avalikustavad kohtud lisaks menetlust lõpetavatele määrustele ka teisi liiki määruseid[7]. Näiteks  psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrus, täitmiskohtuniku ja eeluurimiskohtuniku asjades tehtud määrused jne. Seega vajab menetlust lõpetavate lahendite avalikustamise regulatsioon ühtlustamist.

Regulatiivse lahendusena on näha ette suurema hulga kohtumääruste avalikustamine kui ainult menetluste lõpetamise kohtumäärused. Ettepanek on avalikustada ka täitmiskohtuniku poolt ainuisikuliselt tehtud määrused (KrMS § 22). Tihti kaasneb karistusest ennetähtaegse vabastamisega suur avalik huvi – mis saab süüdimõistetu karistusest, kas ta vabastatakse enne tähtaega või karistus asendatakse. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleb täpsustada KrMS § 408 1 lg-s 1 olevat loetelu kohtumääruste avalikustamise osas nii, et avalikustada tuleb ka kohtulahendi täitmisega seotud küsimustes tehtud kohtulahendid. Samuti lisada II astme kohtu määruste avalikustamise kohustus, mis on kohtupraktika ühtlustamise seisukohalt eriti oluline. Kuna süüdimõistetu nimi  kohtuotsuses avalikustatakse, siis ka kohtulahendi täitmisega seotud määrustes tuleb süüdistatava nimi avalikustada.

3. Kohtumääruste avalikustamine tsiviilkohtumenetluses hagita menetlustes

TsMS § 479 lg 1 järgi tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Avalikult teatavaks tehtavad määrused avaldatakse otsuste avaldamiseks ettenähtud korras kohtu veebilehel ja mujal arvutivõrgus selleks määratud kohas vastavalt TsMS §-s 462 sätestatule. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavad jõustunud määrused avaldatakse arvutivõrgus ka juhul, kui neid ei tehta avalikult teatavaks.

Nagu öeldud, seadus näeb otseselt ette teatud liiki hagita asjades kohtulahendite avalikustamise. Samas võib avalikkusel olla suur huvi näiteks selliste hagita asjade vastu, kus toimub sisuline vaidlus. Avalikkusel on enim küsimusi tekkinud seoses sellega, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades tehtud lahendid ei avalikustata. Tähelepanu väärib ka, et 1. jaanuaril 2018 jõustusid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning TsMS § 613 muudatused, mille kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Enne viidatud kuupäeva lahendati korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad ja korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlused hagimenetluses ning siis avalikustati menetlust lõpetavad lahendid kohtuotsuste avalikustamise sätete alusel. Pärast 1. jaanuari 2018 neis menetlustes tehtud uusi lahendeid enam ei avalikustata, kuna tegemist on hagita menetlustega ja kohtulahendite avalikustamine ei ole seaduses ette nähtud.

Ettepanek on täiendada tsiviilkohtumenetluse seadustikku nii, et määrused avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjades avalikustatakse. Samuti tuleb kaaluda, kas avalikustada need esimese astme kohtu hagita menetluste lahendid, milles on jõustunud ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendid.

4. Kohtutoimikuga tutvumine kriminaalkohtumenetluses

Erinevalt TsMS § 59 lg-test 2–5 ja 6 ning HKMS §-st 89 ei näe kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ette menetlusvälise isiku poolt toimikuga tutvumise aluseid ega korda. KrMS-ist võib leida üksnes üksikuid sellekohaseid sätteid. Nii näeb KrMS § 214 ette õiguse avaldada kohtueelse menetluse andmeid prokuratuuri loal koos võimalusega rikkujat trahvida. Süüdistataval on õigus kohtutoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel (KrMS § 320 lg 2). Kriminaaltoimiku tutvustamine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist on reguleeritud  KrMS § 206 lg-s 3 sätestatud juhul ja puudutab üksnes kannatanu õigust tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise korral. Kohtutoimikutega on võimalik tutvuda ka ajakirjanikel pressiesindaja vahendusel eelviidatud KHN‑i soovituste punkti 5 järgi, mille kohaselt saab ajakirjanik kohtutoimikuga tutvuda pärast kohtulahendi jõustumist kohtu esimehe, kohtumaja juhi või asja menetlenud kohtuniku ning Riigikohtu toimiku puhul asja menetlenud kolleegiumi esimehe loal[8]. Juhul kui kohus keeldub ajakirjanikule kriminaalmenetluse toimikuga tutvumiseks loa andmisest, siis saab selle vaidlustada halduskohtumenetluse korras.

Selline reguleerimata olukord on toonud kaasa pikki kohtuvaidlusi kriminaalmenetluse toimikuga tutvumise keeldumise teemal. Viimati käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 1-19-8262 toimikuga tutvumise probleeme ja ütles, et õigusselguse huvides võiks kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist, olla ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud alused ja kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina[9].

Ettepanek on lisada kriminaalmenetluse seadustikku sätted, mille järgi võib õigustatud huvi korral ja kohtu nõusolekul menetlusväline isik tutvuda kohtutoimikuga. Tutvumisloa andmisest keeldumise määrusele saab esitada määruskaebuse. Teine võimalik lahendus on lisada KrMS-i üldine õigus toimikuga tutvuda pärast kriminaalmenetluse lõppemist, kusjuures regulatsioon kehtiks ühtviisi nii menetlusvälise kui ka menetluses osaleva isiku suhtes. Kuna praegusel ajal on kriminaaltoimikuga tutvumine reguleeritud ainult kannatanu õigusena (KrMS § 206 lg 3), siis edaspidi laieneks see taotluse esitamise võimalus kõigile isikutele. Pärast kriminaalmenetluse lõppemist peab kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmine ja sellest keeldumine lähtuma järgmistest kriteeriumitest: menetlusväline isik peab põhjendama oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks ja ärakirja saamiseks; loa toimikuga tutvumiseks ja seal olevatest menetlusdokumentidest koopiate väljastamiseks annab asja menetlenud kohus; kui toimikus olev või selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette juurdepääsupiirang, võimaldatakse dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega tutvuda; kohtutoimikuga võib tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud toimiku või andmekandja puutumatus. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte. Tutvumisloa andmisest keeldumise kohta teeb määruse kohtunik või kohtujurist ja tagatud on ühekordne edasikaebevõimalus.

5. Digitaalse kohtutoimikuga tutvumine

Menetlusseadustikud sätestavad võimaluse pidada kohtutoimikuid nii kirjalike dokumentide kogumina kui ka täielikult või osaliselt digitaalsena (KrMS § 1601 lg‑d 3 ja 4, TsMS § 56 lg 2, § 57 lg 1, HKMS § 87 lg 1). Samuti on reguleeritud nii pabertoimikuga kui ka elektrooniliste dokumentidega tutvumine. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses (TsMS § 59 lg 5 ja HKMS § 88 lg 4) võib elektroonilise menetlusdokumendiga või digitaalsele või muule andmekandjale salvestatud dokumendiga tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud andmekandja puutumatus. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte. Toimikutega tutvumine toimub justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute kantselei kodukorra“ (kantselei kodukord) §-de 28 ja 29 alusel. 

Digitaalsete menetlusdokumentidega, sealhulgas digitoimikuga, saavad menetlusosalised oma kohtuasjas tutvuda avaliku e-toimiku kaudu (kantselei kodukorra § 29 lg 1). Kohus teeb menetlusosalistele avalikus e-toimikus kõik juurdepääsupiiranguta dokumendid nähtavaks. Kui menetlusosaline saab enda asjas digitaalsete dokumentidega tutvuda, siis menetlusvälisel isikul e-toimiku kaudu seda võimalust ei ole ja vastav regulatsioon praegu puudub. Menetlusväline isik saab tutvuda pabertoimikuga kohtu kantseleis. Samas on praegune õigusemõistmine üha enam üle läinud digitaalsele kohtutoimikule. Nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluses on paljud toimikud (ca 22–31%[10]) juba digitaalsed.

Kuigi menetlusvälise isiku digitaalse toimikuga tutvumine ei ole praegu reguleeritud, võimaldavad kohtud menetlusvälisele isikule juurdepääsu digitaalsele toimikule elektrooniliselt kohtu kantseleis. See tähendab, et digitaalse toimikuga saab tutvuda kohtus kohapeal kohtu arvuti kaudu. Nii toimub ka menetlusosalisele digitaalse toimiku tutvustamine. Digitaalse dokumendi ja toimiku olemasolu juba iseenesest eeldab, et sellega saab tutvuda oma vahendite kaudu (kodus, tööl vms) ja selleks ei pea minema füüsiliselt kohtusse. Digitaalse toimikuga peab saama tutvuda ka väljaspool kohtumaja ning õigusselguse huvides tuleb menetlusvälise isiku digitoimikuga tutvumine eraldi välja tuua.

VTK-s ei nimetata vajadust muuta menetlusseadustikke, sest justiitsministril on kõigis menetlusliikides vastav volitusnorm regulatsiooni loomiseks olemas. TsMS § 61 ja KrMS § 1601 lg 6 ütlevad, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab tehnilised nõuded digitaalse toimiku pidamisele ja sellega tutvumisele. Muuta tuleb kantselei kodukorra § 29 lg 1 sõnastust nii, et see kehtib ka menetlusvälisele isikule. Toimikuga tutvumine võimaldatakse ka sel juhul avaliku e-toimiku kaudu, see tähendab, et kohus edastab digitaalse toimiku tutvumiseks menetlusvälise isiku e-toimikusse.

Siinkohal tuleb kindlasti tähelepanu pöörata vajadusele piirata tutvumist toimikus sisalduvate juurdepääsupiiranguga dokumentidega. HKMS § 89 lg 3 sätestab, et kui toimikus olev või selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega tutvuda. TsMS § 59 lg 11 kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga.

Ettepanek on täiendada riigilõivuseaduse (RLS) § 61 lg-t 1 ja sätestada ka elektroonilise koopia väljastamise eest riigilõivu tasumise kohustus. Alternatiivne võimalus on sätestada menetlusseadustikes, et elektroonilise koopia väljastamise taotluse täitmise kulutuste hüvitamiseks tuleb maksta kohtule tasu. Kantselei kodukorra § 29 tuleb täiendada uue lõikega, mis sätestab, et enne menetlusvälisele isikule elektroonilise väljavõtte edastamist peab kontrollima, kas riigilõiv on laekunud. Antud ettepanekud on põhjendatud sellega, et kuna ka digitoimiku tutvumiseks edastamisel tuleb toimikust digitaalselt eemaldada eriliiki isikuandmed, siis on põhjendatud elektroonilise dokumendi koopia väljastamise eest riigilõivu tasumine või tasu maksmine. RLS § 61 lg 1 kohaselt tuleb riigilõivu küll tasuda elektroonilise dokumendi väljatrüki eest, kuid elektroonilise koopia menetlusvälisele isikule edastamine toob kohtule kaasa samaväärse töö.

6. Juurdepääsupiirangu kehtivus kinnises kohtumenetluses

TsMS § 59 lg 3 teine lause ja HKMS § 89 lg 2 kolmas lause näevad ette, et menetlusväline isik ei või ka pärast seda, kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. See tähendab, et tervikuna kinniseks kuulutatud menetluses[11] ei saa menetlusvälisele isikule toimikut kunagi tutvustada. Nimetatud piirang puudutab ka ajakirjanikke. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 40 kohaselt peavad juurdepääsupiirangutel olema kindlad ajalised tähtajad. Menetlusseadustikud kinnise menetluse juurdepääsupiirangu lõppemise tähtaegu ette ei näe ja toimiku juurdepääsupiirangut lõpetada ei võimalda. Toimik jääb avalikkuse eest suletuks tähtajatult. Kinniseks kuulutamise alused võivad aastatega siiski ära langeda, aktuaalsuse kaotada või isegi juba lahendi jõustumisel olla asjakohatud. Menetluse kinniseks kuulutamise tähtajatu piirang ja toimikule ligipääsu keeld ei ole seepärast alati põhjendatud

Menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise üle otsustab alati kohus. Samuti võib kohtunikul olla tulevikus õigus lugeda juurdepääsupiirang lõppenuks. Ettepanek on muuta TsMS § 59 lg 3 teist lauset ja HKMS § 89 lg 2 kolmandat lauset nii, et juhul kui menetlusväline isik soovib tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga, vaatab kohus juurdepääsupiirangu vajalikkuse üle. Juurdepääsupiirangu jätkumise korral ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Siinkohal tuleks kaaluda võimaliku lahendusena ka seda, et menetlus on jätkuvalt kinnine, kuid toimikuga tutvumist lubatakse. Kohus eemaldab eraelu kaitseks toimikust füüsiliste isikute isikuandmed ja juurdepääsupiirangut sisaldavad dokumendid või nende osad.

Teine võimalus on mitte sätestada menetlusseadustikes kinnises menetluses toimikuga tutvumise keeldu. Kuna igal juhul otsustab kohus menetlusvälise isiku juurdepääsu toimikule, siis toimuks see sarnaselt ka kinnise menetluse puhul. See ettepanek tähendab, et tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeriks eraldi menetlusvälise isiku toimikuga tutvumist kinnises menetluses. Toimikuga tutvumise regulatsioon oleks sama nii avaliku kui ka kinnise menetluse korral.

7. Kohtuistungite avalikud ülekandmised internetis

Praegusel ajal puuduvad menetlusseadustikes normid virtuaalistungi avaliku ülekandmise kohta. Kehtiva seaduse kohaselt on kohtutel võimalik kohtuistungeid pidada tehniliste lahenduste abil (KrMS § 69) ja menetluskonverentsina (TsMS § 350 ja HKMS § 129 lg 3). Mõlemal juhul on tegemist virtuaalistungitega, kus menetlusosalistel on võimalik viibida istungi ajal muus kohas kui kohtusaalis ja, olles loginud sisse videoistungile, teha reaalajas menetlustoiminguid.

Eriolukorra ajal hakati praktikas pidama istungeid ka täielikult virtuaalistungitena[12] nii, et keegi osalejatest ei viibinud kohtusaalis. Samas on reguleerimata küsimus, kuidas tagada istungite avalikkus ja avalikkuse juurdepääs istungile, mis toimubki ainult virtuaalsaalis ja puudub füüsiline ruum, kuhu avalikkus saab minna. Eriolukorra ajal lahendati olukord nii, et istungil osalemise soovist enne teada andnud ajakirjanikule saadeti samuti kutse virtuaalistungile ning tal oli võimalus istungil osaleda. Istungite internetis ülekandmise võimalus avardab ka üliõpilaste ja teiste huviliste võimalusi kohtuistungeid jälgida. Kohtusaalid on väikesed ega pruugi mahutada alati kõiki istungil osaleda soovijaid. Samuti võib rohke pealtvaatajate arv kohtusaalis segada menetlusosalisi.

Selleks, et avalikkusel oleks võimalus jälgida interneti vahendusel istungeid, mis toimuvad nii kohtusaalis kui virtuaalistungitena, on ettepanek lisada menetlusseadustikesse menetlusväliste isikute võimalus jälgida istungeid veebikeskkonnas. Istungite avalik ülekanne saab toimuda järgmistel tingimustel: ülekande tegemiseks on kohtu luba; ülekanne tehakse juhul, kui tegemist on õigusemõistmisega seotud vajadusega; istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt autentinud; istungi ülekannet ei tohi salvestada, pildistada ega järele vaadata (v.a kui kohus on teisiti otsustanud); info istungi veebiülekande toimumise kohta avaldatakse Riigi Teataja veebilehel[13] kohtuistungite nimekirjas.

8. Kriminaalkohtumenetluses istungil avalikuks saanud teabe avalikustamine

Kohtuistungi avalikkust piiratakse KrMS § 12 lg 41 järgi. Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid põhistatud määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.

Kohus peab eelviidatud kohustavat määrust seaduse järgi põhjendama ja selgitama saladuse hoidmise kohustuse tähtaega, kuid praktikas on juhtumeid, kus määratakse saladuse hoidmise tähtaeg kohtumenetluse lõpuni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2020. a määrus asjas nr 1-17-9149). Tegemist võib olla  liiga pika ajaga ja avalikkuses tekitab see küsimusi, kas tegemist on avaliku kohtumõistmisega. Selle probleemi tõid kohtumenetluse avalikkuse ümarlaual esile eelkõige ajakirjanikud, kelle hinnangul on selline pikk tähtaeg ebamõistlik, piirates sõna- ning ajakirjandusvabadust.

Samuti pole üheselt selge, kas menetlusvälistel isikutel, keda on kohustatud vaikima, on kriminaalmenetluses kaebeõigus kohustuse õiguspärasuse kontrollimiseks. TsMS § 41 lg 3 (kohaldub ka halduskohtumenetlusele) sätestab sarnase istungi avalikkuse piiramise, kuid sama paragrahvi lg 4 reguleerib lisaks edasikaebekorda. KrMS § 384 lg 1 järgi on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas eelviidatud kohtuasjas, et juhul, kui saladuse hoidmise kohustus on määratud isikule, kes ei ole kriminaalasjas kohtumenetluse pooleks, siis tuleb tema kaebeõiguse üle otsustamiseks hinnata, kas maakohtu määrusega piirati tema õigusi või seaduslikke huve (p 7). See tähendab, et iga kord, kui ajakirjanik esitab määruskaebuse vaikimise kohustuse peale, peab kohus otsustama tema kaebeõiguse üle.

Ettepanek on muuta kriminaalmenetluse seadustikus istungil avalikuks saanud info avaldamise piiramise sätet ja täiendada seadust järgmiselt: kohus peab märkima saladuse hoidmise kohustuse ajaliselt, piirangu ajalisel kehtestamisel tuleb kaaluda avalikku huvi, saladuse hoidmise kohustuse kohta tehtud määruse peale võib saladuse hoidmiseks kohustatud isik esitada määruskaebuse, määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

9. Kokkuvõte

Väljatöötamiskavatsuses tehtud ettepanekute põhjal loodab Justiitsministeerium viljakat arutelu ning vaidluste tulemusel sünnivad lahendused, mis tagavad kohtumenetluse suurema avalikkuse,  avalikustatavate kohtulahendite ringi suurendamise ja ühetaolise avalikustamise, eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, muudavad õigusdiskussiooni rikkamaks ja neil on arendav mõju õigusharidusele.

____________________________

[1] Väljatöötamiskavatsus. – Arvutivõrgus: https://adr.rik.ee/jm/dokument/7898689.

[2] KHN‑i soovitused kohtute meediasuhtluseks. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/kohtute-haldamise-noukoja-soovitused-kohtute-meediasuhtluseks.

[3] Vt VTK tabelid 17 ja 18, lk 20.

[4] Vt nt TrtHKm 26.08.2020, 3-20-1483. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=273986056.

[5] Vt VTK tabel 16, lk 19.

[6] KHN‑i soovitused kohtute meediasuhtluseks. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/kohtute-haldamise-noukoja-soovitused-kohtute-meediasuhtluseks.

[7] Vt VTK tabel 11, lk 13.

[8] KHN‑i soovitused kohtute meediasuhtluseks, p.5. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/soovitused-kohtute-meediasuhtluseks.

[9] RKKKm 16.04.2020, 1-19-8262. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-19-8262/17.

[10] Vt VTK tabelid 19 ja 20, lk 24.

[11] Vt VTK tabelid 22, 23 ja 24, lk 27.

[12] Vt VTK tabel 25, lk 29.

[13] Riigi Teataja. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtuistungid_otsing.html.