Villu Kõve
Riigikohtu esimees
Hea lugeja!
Olen mitmel aastal juhtinud tähelepanu kohtunikkonna ulatuslikule põlvkonnavahetusele ja väljakutsetele, mida see kohtusüsteemile esitab. Tuleb tõdeda, et möödunud aasta pole siin erand, kuivõrd kohtusüsteemi asus tööle 18 uut kohtunikku. Praeguseks on ametis olevatest kohtunikest enam kui viiendik alustanud oma tööd viimase nelja aasta jooksul ja kohtunikkonna uuenemine jätkub tempokalt. Kohtunike järelkasvu tagamise ja kvalifitseeritud tööjõu leidmise taustal oleme kohtusüsteemis tabanud end üha enam mõtisklemast teemadel, milline on kohus tööandjana ning laiemalt, kas kohtusüsteem ja ‑menetlus on piisavalt tõhus ja optimaalne, et vastata ühiskonna ootustele.
Kantuna soovist viia kohtusüsteem uuele tasemele ning kasutades ära soodsat olukorda, kus on tekkinud arutelu senise kohtuhaldusmudeli muutmise võimalikkuse ja uue kohtute arengukava koostamise üle, moodustati 2023. aastal mitu töörühma tulevikuvisiooni väljatöötamiseks. Naljatledes võiks isegi öelda, et möödunud aasta on töörühmade aasta, kuna toimus lugematu arv kogunemisi, kus heideti pilk kohtusüsteemi kõikidele tahkudele. Seejuures pole töö sugugi lõppenud – tänavu jõuame esimeste vahekokkuvõteteni. Lisaks kohtute haldamise mudeli ülevaatamisele kogutakse kokku mõtted õigusemõistmise korralduse, kohtute digitaliseerimise, juhtimise, personalipoliitika ja kommunikatsiooni teemadel. Eesmärk on panna kirja sihid, kuhu võiksime kohtusüsteemiga aastaks 2030 jõuda.
Seetõttu on vaid loogiline, et kohtusüsteemile niivõrd olulised arutelud leiavad oma koha ka käesoleva aastaraamatu digitaalsetel veergudel. Mul on hea meel, et endine Riigikohtu esimees Uno Lõhmus on kirjeldanud oma artiklis senise kohtute haldamise mudeli kujunemislugu ja reforme, mida on kohtusüsteemis taasiseseisvunud Eesti ajal ellu viidud või püütud ellu viia. Sõnajärje võtavad üle riigikohtunik ja kohtuhaldusmudeli töögrupi juht Heiki Loot ning põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Mait Laaring artiklis „15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust“, tehes ülevaate uue kohtuhaldusmudeli väljatöötamise lähtekohtadest ja struktuurist. Pikka aega Justiitsministeeriumi kohtute talitust juhtinud Kaidi Lippus selgitab lugejale, kuhu paigutub kohtute arengukava riiklike strateegiate süsteemis ja millise tähtsusega on see kohtusüsteemi jaoks. Tulevikku vaadates ei saa üle ega ümber tehisarust – oma ettekujutuse selle rakendamisest kohtutes esitab vandeadvokaat ja kohtute haldamise nõukoja liige Toomas Vaher.
Selleaastases väljaandes intervjueerisid riigikohtunikud Nele Siitam ja Vahur-Peeter Liin emeriitkohtunik Tambet Tampuud, kes jagab lugejatega oma mõtteid kohtunikuametist. Samuti tutvustatakse tõlketeenistuse töökorraldust ning koolitusjuhi rolli ja ülesandeid. Nagu on traditsiooniks saanud, võetakse kokku ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu, Eesti Kohtunike Ühingu, kohtunikueksamikomisjoni, kohtute haldamise nõukoja, eetikanõukogu ja distsiplinaarkolleegiumi tegus aasta ning antakse ülevaade kohtunike koolitamisest.
Minu suurim tänu kuulub autoritele ja toimetuskolleegiumile aastaraamatusse panustamise eest. Soovin meile kõigile head ja huvitavat lugemist!