Eesti Kohtunike Ühingu tegevusest 2020. aastal

Indrek Parrest
Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

Ühingul oli 2020. aasta alguses 225 ja aasta lõpus 233 tegevliiget, lisaks on ühingul jätkuvalt neli auliiget. Ühingu liikmeskonnas oli eelmise aasta lõpu seisuga tegevkohtunikke 176 (sh kolm Euroopa Liidu kohtuasutustes), mis on ligikaudu 73% riigi kohtunikukohtade üldarvust (242). Pensioneerunud kohtunikke kuulus ühingusse 57. Ühingusse võeti 2020. aastal kokku kümme uut tegevliiget, nendest viis Harju Maakohtust, kaks Tartu Maakohtust, kaks Pärnu Maakohtust ning üks Tartu Halduskohtust. Neljateistkümnest 2020. aastal ametisse asunud kohtunikust astus ühingusse üheksa. Ühingu liikmeskonnast lahkusid 2020. aastal omal soovil kaks liiget.

Ilmselt on ütlematagi selge, et haigust COVID-19 põhjustava koroonaviiruse ülemaailmne levik mõjutas 2020. aastal oluliselt ka ühingu tegevust. Pikema ülevaate võikski tegelikult kirjutada sellest, mis kõik jäi 2020. aastal tegemata. Viiruse levik ühingu tegevust siiski lõplikult ei halvanud ning nii liikmed kui ka juhatus suutsid uue olukorraga enam-vähem kohaneda, või siis vähemalt sellega leppida. Järgnevalt annangi tehtust lühida ülevaate.

Õigusloome koostöö vallas edastas ühing 2020. aastal erinevate õigusaktide eelnõude ja väljatöötamiskavatsuste kohta Justiitsministeeriumile kuus ning Riigikogu põhiseaduskomisjonile ühe arvamuse. Nendest olulisemateks võiks ehk pidada kohtuarendust ja kohtute töökoormuse ühtlustamist puudutavaid arvamusi.

Justiitsministeerium tuli 2020. aastal, juba eelnevatel aastatel alanud töö tulemusena, välja mitmete kohtute töökoormuse ühtlustamise seadusandlike algatusega (sh asjade ümbersuunamist, kohtutevahelist abistamist ja registriasjadega seotud vaidluste erialluvust puudutavate ideedega). Tundub, et eelkõige vajab jätkuvalt lahendust Harju Maakohtu statistiliselt suurem koormatus võrreldes teiste maakohtutega.

• 30. juunil 2020 jõustusid kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused[1]. Kohtute seaduse (KS) muudatused annavad ringkonnakohtute esimeestele õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks (KS § 45¹). Lisaks on loodud võimalus kohtuniku menetluslähetuseks, st võimalus arutada asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures (KS § 58³). Samuti on võimalik erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks (KS § 99¹ lg 6), ning kohtunikul on kohustus teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette (KS § 99 lg 1³). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muudatusega viidi kõikides registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse (TsMS § 663 lg 6¹ tunnistati kehtetuks).

  Selle, 30. juunil 2020 seaduseks saanud eelnõu (mõnevõrra erinevate versioonide) kohta oli ühingul võimalus esitada arvamus esmalt Justiitsministeeriumile (16. jaanuaril 2020) ning seejärel ka Riigikogu põhiseaduskomisjonile (4. mail 2020). Arvamusi resümeerides ei olnud ühing vastu kohtunike menetluslähetust puudutavatele sätetele ega Tartu Maakohtule erialluvuse andmisele registriasju puudutavate määruskaebuste lahendamisel. Muid muudatusettepanekuid ühing ei toetanud, leides, et paljud eelnõuga kavandatud sätted on vajalikul määral normitehniliselt läbi mõtlemata või liiga üldsõnalised, samuti puudub piisava põhjalikkusega mõjude analüüs. KS § 45¹ sisuline kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)[2] §-st 24 ja KS §-st 4 tuleneva kohtualluvuse muutmise keeluga on vähemasti küsitav. Lisaks rõhutas ühing juba 11. oktoobril 2019 eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta esitatud arvamuses märgitut, et kohtute töökoormuse ühtlustamiseks tuleks esmalt ja eelkõige põhjalikult analüüsida kohtualluvust ning otsida lisavõimalusi erialluvuste loomiseks.

• 2020. a varasügisel saabus ühingule Justiitsministeeriumilt arvamuse andmiseks nn kohtuarenduse teise etapi VTK[3], mis sisaldas mh ettepanekuid kohtute töökoormuse jätkuvaks ühtlustamiseks, tugiteenuste jätkuvaks tsentraliseerimiseks, kohtunike töövõimehüvitise taastamiseks (koos võimalusega hinnata kohtunike terviseseisundit), kohtunike suunava tagasisidestamise süsteemi loomiseks jm. Lisaks oli selles VTK-s ühe alternatiivina välja pakutud kohtute ühendamise idee, st kohtute tööpiirkondade ühendamine nii, et Eestis mõistaks õigust üks maa-, üks haldus- ja üks ringkonnakohus ning Riigikohus.

  26. oktoobril 2020 VTK kohta esitatud arvamuses pidas ühing kohtute töökoormuse ühtlustamise meetmeid VTK-s esitatud statistika valguses iseenesest vajalikuks. Probleemi Harju Maakohtu suurema töökoormusega (võrreldes teiste maakohtutega) on põhimõtteliselt võimalik lahendada selliselt, et mõnda liiki kohtuasju jagatakse üle Eesti kõigile maakohtutele. Samas oleks ühingu hinnangul selgem ja loogilisem lahendus kaotada esmalt Harju Maakohtu erialluvused nendes kohtuasjades, milles selline erialluvus praegu on, samuti võiks anda osa kohtuasju teiste maakohtute erialluvusse. Ühing rõhutas, et maakohtute töökoormuse ühtlustamise kõrval tuleks jätkuvalt analüüsida võimalusi kohtute töökoormuse üldiseks vähendamiseks.

  Ülalviidatud kohtute ühendamise ideele oli ühing vastu, pidades seda äärmiselt problemaatiliseks. Kohtute liitmine koormuste ühtlustamise eesmärgil on ebaproportsionaalne meede olukorras, kus ei ole tegelikke probleeme kohtute efektiivsuse ja jõudlusega. Liiatigi oleks küsitav kohtute sellise ühendamise kooskõla PS §-ga 148. Ühing rõhutas, et isegi kui kohtute ühendamise ideega plaanitakse tulevikus edasi minna, ei piisaks kohtusüsteemi sedavõrd oluliseks ümberkujundamiseks ainult kohtute haldamise nõukoja (KHN) nõusolekust, vaid seda tuleks kindlasti arutada kohtunikkonnaga laiemalt (nt kohtunike täiskogul). Kohtute ühendamise ideed ei toetanud ka KHN 9.-10. septembril 2020 toimunud istungil[4].

  Ühing toetas igati kohtunike töövõimehüvitise taastamist, kuid pidas sobimatuks plaani luua meetmed ametis olevate kohtunike vaimse ja füüsilise tervise hindamiseks. VTK-s puudusid ühingu arvates veenvad põhjendused, miks on sellise kohustusliku hindamise võimaluse loomine vajalik. Ühing leidis, et kohtuniku töövõime hindamiseks hüvitise taotlemisel ei peaks kehtestama erireegleid võrreldes kehtiva töövõimetoetuse määramise korraga.

  Kohtunike personaalse suunava tagasisidestamise kohta leidis ühing, et see võib olla osal juhtudel vajalik, kuid küsimust ei ole vaja reguleerida seaduses. Piisaks n-ö pehmematest lahendustest, nt kohtulahendite koostamise parimate praktikate kogumike või juhiste koostamisest jms. Ühingule teadaolevalt ei ole VTK põhjal ühtegi seaduseelnõu seni valminud.

Seekordse aastaraamatu põhiteema valguses võib veel välja tuua 9. detsembril 2020 Justiitsministeeriumile esitatud arvamuse nn kohtumenetluse avalikkuse VTK[5] kohta.  Arvamuses leidis ühing, et eksisteerivad VTK-s kirjeldatud probleemid, mis seostuvad kohtuotsuste avaliku kuulutamise ja kohtulahendite (sh jõustumata lahendite) avalikustamisega. Probleemide lahendamiseks on muudatuste tegemine menetlusseadustikes ja nendega seotud õigusaktides möödapääsmatu, lisaks on ilmselt jätkuvalt vajalik ühtlustada kohtute praktikat kohtulahendite avalikustamisel. Avalikustamine aitab kindlasti kaasa kohtumenetluse läbipaistvusele, mis omakorda on õigusemõistmise usaldusväärsuse oluline garantii. Seetõttu toetas ühing VTK-st tulenevaid kohtulahendite avalikustamisega seotud algatusi. Ühing ei võtnud siiski lõplikku seisukohta VTK-s pakutud lahendite avalikustamist puudutavate konkreetsete alternatiivide kohta.

Ühing pidas põhjendatuks samas VTK-s sisalduvat kavatsust reguleerida seaduses kohtutoimikuga tutvumise aluseid ja korda kriminaalmenetluses ning luua ka digitaalse toimikuga tutvumist puudutavad sätted. Samas kahtles ühing, kas toimikuga tutvumise korra täielik ühtlustamine kõigis menetlusliikides on põhjendatud – reeglite loomisel tuleks arvestada menetlusliikide erisustega. Ka VTK-ga kavandatud muudatusi, mis seostuvad toimikule juurdepääsupiirangutega kinnistes kohtumenetlustes, oleks vaja põhjalikumalt analüüsida, mh erinevate menetlusliikide kaupa. Ühing ei olnud idee tasandil vastu sellele, et võimaldada kohtuistungite avalikke ülekandeid arvutivõrgu vahendusel VTK-s märgitud tingimustel ja piirangutega. Samas rõhutas ühing, et ülekannete tehniliste probleemide lahendamine ei tohi muutuda takistuseks istungite pidamisel ega suurendada istungisekretäride töökoormust.

Ühingu juhatus koostas 2020. aastal ka mitmeid kohtunikkonna olukorda ja õigusemõistmist puudutavaid pöördumisi ja ettepanekuid. Nendest toon välja järgmised.

• 5. märtsil 2020 pöördus ühing õiguskantsleri poole kohtute infosüsteemi põhimääruse seadustele vastavuse kontrollimiseks. Pöördumise peamiseks ajendiks oli asjaolu, et kohtute infosüsteemi (KIS) põhimäärus[6] võimaldab KIS-i digitaalse keskkonna vahendusel kohtutoimikute ning nendes sisalduvate dokumentidega tutvuda ja isegi digitaalselt salvestatud andmeid muuta menetlusvälistel isikutel ilma asja menetleva kohtuniku ning menetlusosaliste nõusoleku ja teadmiseta. Selline olukord võib ühingu hinnangul rikkuda eelkõige menetlusosaliste õigust kohtumenetluses toimikusse kogutud andmetega seotud informatsioonilisele enesemääramisele ning luua ka võimaluse täivvõimu sekkumiseks õigusemõistmisesse. Samuti ei pruukinud ühingu arvates olla kohtute seadusega kooskõlas KIS-i põhimääruse sätted (eelkõige § 12 p 3), mis võimaldavad Justiitsministeeriumil omal algatusel kontrollida, milliseid toiminguid teevad kohtunikud kohtute infosüsteemis.

  Õiguskantsler leidis 19. juunil 2020 esitatud vastuses, et KS § 34 lg 4 on erinorm menetlusseadustike suhtes[7]. Säte annab aluse seadusega pandud ülesande täitjale kohtute infosüsteemile juurdepääsu andmiseks ilma selleks iga kord kohtu esimehelt luba küsimata. Samuti leidis õiguskantsler, et Justiitsministeeriumil ei ole õigust nõuda kohtute infosüsteemis kohtumenetlust puudutavate muudatuste tegemist ega teha neid muudatusi omal algatusel. Õiguskantsler kinnitas ka ühingu pikaajalisi kahtlusi, et Justiitsministeeriumil ei ole järelevalvepädevust kohtunike üle kohtute infosüsteemi kasutamisel. Ülalmärgitud nõuete järgimise tagamiseks tegi õiguskantsler Justiitsministeeriumile KIS-i põhimääruse muutmise ettepaneku.

  Ühingule teadaolevalt kavandab Justiitsministeerium KIS-i põhimääruse muutmist, mh õiguskantsleri viidatud ettepanekutest lähtuvalt.

• 12. juunil 2020 pöördus ühing Justiitsministeeriumi poole Harju Maakohtus toimunud järelevalve asjus. Teatavasti avalikustas Justiitsministeerium 13. mail 2020 Harju Maakohtus tehtud järelevalve tulemused. Ühing ei seadnud pöördumises kahtluse alla justiitsministri KS § 45 lg-st 2 tulenevat õigust teha järelevalvet kohtu esimehe kohustuste täitmise üle. Samas rõhutas ühing, et tegemist on siiski võimuharudeülese järelevalvega (täitevvõimu kontrolliga kohtute tegevuse üle). Seetõttu tuleb ministeeriumil nii kohtunikkonnale kui ka avalikkusele ühemõtteliselt selgitada, mille üle järelevalvet tehakse, mida seejuures kontrollitakse ning millised on järelevalve piirid. Samuti on oluline, et järelevalvet puudutavad dokumendid ja informatsioon oleksid kättesaadavad kohtu esimehele, kelle kohustuste täitmise üle järelevalvet tehakse, samuti asjaomase kohtu kohtunikele, üldsuse jaoks tuleb moonutusteta kajastada järelevalve tulemusi. Harju Maakohtus toimunud järelevalve kohta oli Justiitsministeeriumi avalik kommunikatsioon ühingu hinnangul kohtute sõltumatust ja kohtute mainet põhjendamatult kahjustav.

  Ühing avaldas lootust, et võimalike uute sarnaste järelevalvete tegemisel suudab ministeerium kommunikatsioonivigu vältida. Samuti leidis ühing, et ministeerium ning muud valitsusasutused peaksid sarnastes kohtuid ja õigusemõistmist puudutavates küsimustes enne laiemale üldsusele sõnumite edastamist välja selgitama, kas esinevad mingid tegelikud probleemid ning mis on nende põhjuseks.

  Justiitsministeeriumi 10. juuli 2020. a vastuses lubatakse edaspidi igakülgsemalt ja erinevaid pooli arvestavamalt järelevalve ajendit ning tulemusi kommunikeerida. Lisaks kinnitatakse, et Justiitsministeerium ei ole soovinud kahjustada ei kohtute sõltumatust ega mainet.

• Päris aasta lõpus, 29. detsembril 2020 saatis ühing Justiitsministeeriumile seisukohad kohtunike kehtivate ametikitsenduste kohta. Pöördumises rõhutas ühing tõsiasja, et kohtunike sotsiaaltagatised ei ole ametipensionide kaotamise järel enam tasakaalus ametikitsendustega, ning tõdes, et kohtunikupensionide täielik kaotamine alates 1. juulist 2013 ametisse nimetatud kohtunike jaoks oli viga. Selle tagajärjel on tekkinud kohtunikkonnas n-ö pensionilõhe, mis toimuva põlvkonnavahetuse käigus järjest süveneb (praegu on kohtunikke, kellele ei ole ette nähtud kohtunikupensioni, ligikaudu 1/3 kõigist kohtunikest). Alates 1. juulist 2013 ametisse nimetatud kohtunikel on eelmärgitu tõttu selge huvi, et seadusandja ametipiiranguid leevendaks.

  Ühingu juhatuse hinnangul tuleb kirjeldatud probleemiga juba praegu kindlasti tegeleda, kuid ametikitsenduste olulisele leevendamisele tuleks eelistada kohtunike sotsiaaltagatiste suurendamist, sh kaotatud tagatiste vähemalt osalist taastamist selliselt, et ametikitsendused oleksid (taas) tasakaalus kohtunikuametist tulenevate hüvedega. Ametikitsenduste leevendamine on küll üks mõeldav lahendus, kuid sellega kaasneksid ohud eelkõige kohtuniku näivale ja tegelikule erapooletusele ning ka õigusemõistmise kvaliteedile (kui suurem osa kohtuniku ajast ja energiast läheks kõrvaltegevustele).

  Samas tõi ühing pöördumises välja mõned väiksema kaaluga muudatused, mida tasuks KS § 49 sätetes teha juba praegu. Ühingu arvates tuleks üle vaadata KS § 49 lg 1 sõnastus, mis lubab kohtunikul töötada vaid õppe- või teadustööl (ning täita muid kohtute seaduses sätestatud ülesandeid). KS § 49 lg 1 esimese lause sõnastus, mis pärineb 1990. aastatest, on tänapäeva sotsiaalsete suhete ja ettevõtlusvormide seisukohalt iganenud. Kohtuniku osalust ühiskonnaelus tuleks ühingu arvates pigem soodustada ning see ei pea tingimata toimuma alati kohtuniku enda kulul. Samuti vajab muutmist või täpsustamist KS § 49 lg 2 p 3, millest tuleneb äriühingu asutamise ning selle juhtimise keeld. Selle sätte juures tekitab kohtunike jaoks ebaselgust, kas taunitav on kohtuniku tegelemine ettevõtlusega üldiselt (vrd nt õiguskantsleri seaduse § 12 lg 1 p-ga 4 ja Riigikontrolli seaduse § 26 lg 1 p-ga 5) või tuleb lähtuda üksnes seatud formaalsetest piirangutest (kohtunik ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja), kuid on vaba muul moel ettevõtlusega tegelema, arvestades küll kohtuniku üldkohustuste (KS § 70) ja kohtuniku eetikakoodeksi nõuetega.

Vaadates veidi tulevikku, siis peab ühingu juhatus vajalikuks arutada vähemalt liikmeskonna sees, kuid loodetavasti ka kohtunikkonnas laiemalt, selle üle, kas praegused kohtunike edutamise, sh esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamise kriteeriumid ja kord on piisavad või tuleks kaaluda muudatusi. Ühingu juhatus peab oluliseks, et edutamise peamised  valikukriteeriumid oleksid kehtestatud seadusega ning edutamist puudutavad otsustused läbipaistvad ja kontrollitavad. See aitaks vähendada võimalikest poliitilistest mõjutustest tingitud ohte kohtute sõltumatusele ning kindlustaks ka üldsuse usaldust kohtusüsteemi ja õigusemõistmise vastu.      

Ühingu juhatus pidas 2020. aastal viis koosolekut. 10. jaanuaril toimus koosolek Tartu kohtumajas ning 2. oktoobril Riigikohtu majas, lisaks toimusid kolm koosolekut, 29. mail, 28. augustil ja 11. detsembril Skype’i vahendusel.

Olulisematest kohtumistest saab veel välja tuua juhatuse kohtumised Riigikohtu esimehe Villu Kõve ja Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsleri Viljar Peebuga.

Ühingu aastakoosolekut 2020. aastal ei toimunud, novembri lõpus toimuma pidanud koosolek tuli edasi lükata. Arvestades novembriks kujunenud epidemioloogilist olukorda, ei pidanud ühingu juhatus vastutustundlikuks liikmete tervisega riskides aastakoosolekut pidada. Loodetavasti on võimalik koosolek korraldada käesoleva aasta kevadel.

Sarnaselt tuleb ühingu rahvusvahelise koostöö kohta nentida, et 2020. aastal ei toimunud Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ), Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) ega Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolekut. Kõik toimuma pidanud aastakoosolekud lükati koroonapandeemia tõttu edasi. Samuti lükkus edasi Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakonverents, mis pidi seekord toimuma 2020. aasta septembrikuus Lätis. Praegu ei ole kindel, millal sellised rahvusvahelised koosolekud uuesti toimuda saadavad. AEAJ aastakoosolek peaks praeguste andmete kohaselt aset leidma 6.–7. maini 2021 Kreetal Heraklionis ning Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu konverents 28.–30. aprillil 2021. 

Enne pandeemia algust jõudis Harju Maakohtu kohtunik (kohtu toonane esimees) Meelis Eerik esindada ühingut Varssavis toimunud Poola kohtunike vaikival marsil (nn tuhande talaari marsil), mille korraldas Poola kohtunike ühing IUSTITIA, juhtimaks tähelepanu kohtuvõimu iseseisvuse ja sõltumatuse järjest halvenevale olukorrale Poolas. Sellel Poola kohtunike toetuseks korraldatud demonstratsioonil osales ligikaudu 15 000 inimest ning Poola kohtunike kõrval marssisid kohtunikud ka enam kui 20 Euroopa riigist (sh Austriast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast, Taanist, Norrast, Lätist jm). Marss algas Poola Ülemkohtu hoone juurest, liikus presidendilossi ette ning seejärel parlamendihoone juurde.

Siinkirjutaja võttis 29. mail 2020 Zoomi rakenduse vahendusel osa EAJ mitteametlikust kohtumisest, kus räägiti sellest, kuidas viiruse levik on eri liikmesriikides kohtute tööd ja õigusemõistmist mõjutanud. Eraldi käsitleti taas olukorda Poolas. Veebikohtumisel osales ka Türgi kohtunike ühingu liige, kelle Erdoğani režiim on kohtunikuametist tagandanud.  

Ühingul on jätkuvalt head suhted mitmete teiste Eesti juristide kutseorganisatsioonidega. Suhtlus oli 2020. aastal eelkõige mitteformaalne. Ühing abistas ka 2020. aastal Eesti Harjutuskohtu Seltsi viimase korraldatava harjutuskohtuvõistluse kirjalike tööde hindajate leidmisel. Sel korral olid hindajad kohtunikud Aulike Salo, Elina Elkind, Heili Sepp, Juhan Sarv, Kadi Aavik ja Saale Laos.

Kasutan siinkohal võimalust tänada kõiki kohtunikke, kes on ühingu tegemistele otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidanud.

Ühingu juhatuse nimel antud arvamused ja muu ajakohane teave ühingu tegevusest on kättesaadav veebilehel https://www.ekou.ee. IAJ ja EAJ vastu võetud resolutsioonid ning muu olulise info leiab veebilehelt http://www.iaj-uim.org/. Lisaks soovitan kindlasti lugeda ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu 6. novembril 2020 avaldatud arvamust kohtunike ühingute rollist õigusemõistmise sõltumatuse toetamisel[8].

____________________________

[1] Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus. RT I, 20.06.2020, 1.

[2] Eesti Vabariigi põhiseadus. RT I, 15.05.2015, 2.

[3] Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main#IAVq7e7l (01.02.2021).

[4] Kohtute haldamise nõukoja 111. istungi protokoll. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/ elfinder/111.%20protokoll%2009.-10.09.2020.pdf (01.02.2021). 

[5] Halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsus. Arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main#poDPX0On (01.02.2021).

[6] Kohtute infosüsteemi põhimäärus. RT I, 23.02.2018, 4.  

[7] KS § 34 lg 4: “Kohtute infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.”

[8] Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 23 (2020): kohtunike ühingute rollist õigusemõistmise sõltumatuse toetamisel. Arvutivõrgus: https://rm.coe.int/opinion-23-en-ccje-2020/1680a03d4b (01.02.2020).