Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu tegevus 2023. aastal

Meelis Eerik
Harju Maakohtu kohtunik

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges, CCJE) on Euroopa Nõukogu nõuandev organ, mis koosneb üksnes kohtunikest ning tegeleb kohtuvõimu iseseisvuse, sõltumatuse ja pädevuse küsimustega. Igal aastal annab CCJE arvamuse mõnes kohtuvõimu puudutavas küsimuses. 2023. aastal avaldati arvamust (nr 26)[1] õigusemõistmise tehniliste abivahendite kasutamise teemal.

Arvamuse ajendiks oli asjaolu, et pandeemia-aastatel, mil terve maailm oli sunnitud töötama kodunt, muutis see ka õigusemõistmises palju. Näiteks sai tavaliseks videoistungite pidamine ja muude tehniliste abivahendite pruukimine. See aga tekitas uued probleemid, mh selle, milliseid menetlustoiminguid saab teha tehniliste vahendite abil ja mida tuleks teha isiklikult. Samuti ajendas CCJE-d seda teemat käsitlema järjest teravamaks muutuv tehisintellekti küsimus. Tehisintellekt ei ole siiski arvamuses peamisel kohal, vaid käsitluse all on kõik digitaalsed lahendused. Arvamuse teema on laiemgi kui tehnoloogia rakendamine kitsalt õigusemõistmises: nimelt puudutab see ka lahendusi, mida kasutab abipersonal, kohtuhaldus, menetlusosalised, avalikkus jt.

CCJE andis endale aru, et tegu on valdkonnaga, milles tal pole kunagi nii vähe pädevust olnud. Seda iseloomustab näiteks fakt, et arvamuse lõppu on lisatud sõnastik mõistetega, mille täpset tehnilist sisu ei pruugi kohtunikud (ja karta on, et ka paljud teised) teada. See oli ka põhjus, miks kaasati arvamuse koostamisse ka IT valdkonna asjatundjad.

CCJE on oma arvamuses tehnoloogiasõbralik. Seda, et kohtusüsteem tehnika arengust ei pääse, tunnistasid koosolekul ka kõige suuremad paberiarmastajad. Ühiskond liigub järjest enam digitaliseerituse suunas ja selle eelised on igapäevaelus nähtavad. Seda eeldades tuleks kohtusüsteemi jaoks sedastada uue olukorra tahud. CCJE arvamuse eesmärk ongi tuvastada tehniliste abivahendite kasutamise eelised ja varjuküljed. Samuti soovitakse selles paika panna maamärgid tehnoloogia edasiseks arendamiseks.

Ühes olid CCJE liikmed arvamust andes kindlad – tehnika inimese eest otsustada ei saa. CCJE rõhutab igal võimalikul juhul, et tehnoloogilised lahendused, eriti tehisintellekt, ei saa asendada otsustajat, s.o (inim-)kohtunikku. Otsuse langetamine eeldab haridust, haritust ja kogemusi, mida ei ole võimalik algoritmi tasandile taandada. Otsuse tegemise vastutus lasub ikkagi vaid inimesel.

Samas ei leia arvamusest ei poolt- ega vastuargumente selle kohta, kas muude menetlustoimingute tegemisel (väljaspool otsustamist) võiks tehnika inimest asendada. Kuigi delegaatidel oli sellekohane selge mure, otsustati ajale jalgujäämise kartuses selle probleemi kohta siiski mitte midagi öelda.

Õigusemõistmise tehniliste abivahendite kasutamise hetkeseis

Tehnoloogia kasutamist kohtusüsteemis on CCJE käsitlenud ka oma 2011. aasta arvamuses nr 14[2]. Põhimõtteliselt jäi CCJE varasemate seisukohtade juurde, kuid leidis, et need on vananenud. Arvamus oli koostatud ajal, mil tehnilised abivahendid olid kohtusüsteemi jaoks veel varases arengufaasis. Seekord korraldati liikmesriikides ulatuslik uuring, et praeguse olukorra kohta selgust saada.

Juurdepääs õigusemõistmisele tuleb tagada kõigile. See on riigi ülesanne. Tehnoloogilised lahendused võimaldavad seda paremini teha ja see on üks nendega kaasnevaid eeliseid. Tehniliste abivahendite kasutamise ulatus kohtusüsteemides on erinev. See võib tähendada kohtuistungite salvestamist, videokonverentsi pidamist (mis sai hoo sisse pandeemia ajal), e-toimikut ja elektroonilist kohtuasjade infosüsteemi (mis on ainult kohtusüsteemile kättesaadav). Tavapärane on kohtulahendite elektrooniline avaldamine. Parema juurdepääsu õigusemõistmisele tagab näiteks oma kohtuasja jälgimise võimalus; menetlust tõhustab dokumentide elektrooniline vahetamine jms. Levinud on automatiseeritud kohtumenetlus, mida rakendatakse tavaliselt väikese hagihinnaga tsiviilasjades või tagaseljaotsuste tegemisel, kui need on loomult pigem menetluslikud (lahend tehakse, kui vaidlus puudub) kui sisulised. Mitte ükski liikmesriik ei väldi elektroonilisi lahendusi, mitmes riigis on võetud suund täielikule digitaalsele menetlusele üleminekuks.

Tehisintellekti juurutamine on veel algusfaasis ja enamik riike seda ei kasuta. Siiski esineb juba esimesi katsetusi näiteks kõnetuvastusel, tõlkimisel, kohtulahendite anonüümimisel, st pigem tehnilistes, mitte õigusküsimustes. Nagu öeldud, püüdis CCJE hoiduda kujundamast arvamust selle kohta, mis puudutab inimese asendamist tehnoloogia, eriti tehisintellektiga. Teksti, kust võimalik tõlgendus võis läbi kumada, lihviti üldsõnalisemaks.

CCJE pidas oluliseks rõhutada, et riikides peavad tehniliste abivahendite arendamiseks vajalikud ressursid olema piisavad. Kohtu infosüsteem ei tohi üle kuumeneda. Paraku leidub esimesi näiteid infosüsteemi kokkukukkumise ja seeläbi kohtumenetluse halvamise kohta. Ka Eestis ei ole kohtute infosüsteemi (KIS) hangumine enam ammu uudis. Kuna see süsteem on ühe võimuharu toimimise aluseks, tuleb selle arendamisse ja hooldamisse väga tõsiselt suhtuda. See on riigi kohustus.

CCJE näeb tehnoloogia eelisena ka võimalust vaidlusi ennetada. Tehnika preventiivne kasutamine võimaldab ühiskonnal õigusküsimustest aru saada ja vältida vaidlusteni viivat käitumist, planeerida vaidluste lahendusi (mis võimaldaks omakorda vältida perspektiivituid kohtuvaidlusi), suurendada kokkulepete või alternatiivmenetluste osakaalu. Kõik see võimaldab kohtute ressursse paremini rakendada.

Tehniliste abivahendite kasutamise võimalused

1. Enamikus riikides on olemas kohtuasjade infosüsteemid, mida Eestis võiks võrrelda KIS‑iga. Need süsteemide osaks võivad olla ka automatiseeritud tõlge, salvestamine ja kõnetuvastus. Samuti võimaldavad süsteemid infot analüüsida, näiteks koostada vaidlusaluste põhiküsimuste kokkuvõtet ja seostada fakte tõenditega. CCJE väljendab kõikide nende lahenduste üle heameelt ning leiab, et need muudavad kohtumenetluse efektiivsemaks, kiiremaks ja odavamaks ning on abiks nii kohtule kui ka menetlusosalistele.

2. Tehniline abivahend saab abistada otsuste tegemisel, sh analüüsida kohtuasja infot, identifitseerida asjakohased tõendid, õigusnormid ja pakkuda välja kohtulahendi algteksti (malli). Sel viisil väheneb kohtuasja lahendamise ettevalmistamiseks vajaminev aeg. Samuti võib tehnoloogia tänu kohaldatava õiguse ja kohtulahendite analüüsimisele aidata kohtupraktikat ühtlustada (ka Euroopa tasandil). Kui selline tehniline abivahend on kättesaadav avalikkusele, saavad inimesed näiteks märksõnu sisestades või masinloetavaid dokumente üles laadides prognoosida oma võimaliku vaidluse eeldatavat lahendust ja hinnata kohtusse pöördumise otstarbekust. Juturobotid suudavad vastata menetlust puudutavatele küsimustele. Sellised lahendused soodustavad muu hulgas lepitust või kompromissile jõudmist. Kohtusüsteem võib välja pakkuda ka e-kokkuleppe või e-lepitamise tehnilisi lahendusi, kus pooled esitavad oma arusaama ning tehnoloogia pakub kooskõlas õiguse ja kohtupraktikaga välja kokkuleppe teksti.

3. E-toimik on laialdaselt kasutuses, praegu enamasti veel koos pabertoimikuga. CCJE peab e-toimikut tõhusaks, leides, et see võimaldab muuta kohtumenetluse läbipaistvamaks ning standardida esimese ja teise astme kohtu menetlust. E-toimik peaks hõlbustama ka massnõuete või suure menetlusosaliste hulgaga asjade lahendamist.

4. Tehnoloogia abil saab panna toimima kohtuhaldussüsteemi, kus pakutakse eelkõige välja ressursside jaotamise lahendusi. Näiteks võib tehniline abivahend soovitada eraldada mingile valdkonnale rohkem tööjõudu või muud ressurssi, identifitseerida sarnase sisuga vaidlusi (ka kohtuteüleselt) jms. Süsteemi kaudu saab kindlaks määrata kohtuasja ajakava ja lahendamisele kuluvat aja, arvestades kohtu, menetlusosaliste ja ruumikalendreid. Samuti on tehnoloogia abil võimalik kontrollida ajakava täitmist (sh selle eelduseks olevat menetlusdokumentide kättetoimetamist) ja saata puudutatud isikule (sh kohtunikule) tähtaegade kohta meeldetuletusi.

5. Tõendeid ja asjaolusid tuvastav analüütiline tehnoloogia võimaldab kohtunikul asja mahuga paremini toime tulla. Eriti kasulik on see nn valgekraede kuritegevuses, mis hõlmab tavaliselt suurt hulka dokumente. Allakirjutanule kõlab see tehnoloogia nagu unistus, mis on aga kahjuks helesinine.

6. Audio- ja videokonverentsid muutusid pandeemia ajal kohtumenetluses tavaliseks. Ka praegu võimaldab selline menetlusviis kokku hoida aega ja kulusid ning menetlusosaliste vajadusi paremini arvestada. CCJE usub, et ka kohtuniku vaatest muudab see töökorralduse paindlikumaks, võimaldades muu hulgas osalise koormusega töötamist, ning suurendab üldisemalt tööga rahulolu. Siinkohal tuleb aga märkida, et CCJE arvamuses ei käsitleta kohtuistungite veebiülekannetega seotud probleeme. See on Pandora laegas, mille avamisest otsustati seekord hoiduda.

Tehniliste abivahendetega seotud väljakutsed

1. Küsimusi tekitab kohtusüsteemi sõltumatus. Maailmas arendab tehisintellekti mõni üksik suurearendaja, mis võib avaldada õigusemõistmisele ebakohast mõju. Lisaks nõuavad andmekaitse ja infoturve pidevat kontrolli, mida kohtuvõim üldjuhul teha ei suuda. Kui aga järelevalve ja arendus on antud täitevvõimu alluvuses olevale asutusele (Eestis näiteks Riigi Infosüsteemi Amet ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus), võib see ohustada kohtute sõltumatust.

Mõnes riigis on tekkinud juba esimesed probleemid. Näiteks Portugalis jagatakse kohtuasju kohtunike vahel algoritmi alusel, mille toimimist ei suudeta kohtunikele seletada. Tehisintellekti suurem kasutuselevõtt vähendab kohtumenetluse läbipaistvust veelgi, näiteks kui algoritmipõhine masin teeb vaidlusalustest asjaoludest ja nendega haakuvatest tõenditest vaid valiku. Võib juhtuda, et kuigi tehisintellekt on mõeldud kohtuniku abistamiseks, muutub ta de facto otsustajaks. Tehnikat pimesi usaldavat kohtusüsteemi ei saa pidada sõltumatuks.

2. Muret valmistab aus kohtumenetlus. Inimene soovib kedagi usaldada ja selleks kõlbab ka arvuti. Kuid seegi võib eksida või luua tegelikkusest moonutatud pildi. Kui kohtunik toetub oma tehnoloogilisele abimehele liiga palju, on tema otsuse õigsus löögi all. Samuti ei ole kohtumenetlust tervikuna võimalik tehniliste abivahendite abil pidada. Otsuse tegemine nõuab kohtunikult nii põhjalikku erialast ettevalmistust kui ka kogemust, mis võimaldab tema siseveendumusel kujuneda. Nii on näiteks tunnistajate jm isikute vahetu ülekuulamine õige otsuse tegemisel hädavajalik ja ainuõige.

Tehnoloogia kasutamine vahetu kohtuistungi asemel võib halvendada avalikkuse, sh meedia juurdepääsu. Seda ei aita lahendada ainuüksi videoistungitel interneti võimaldamine, sest see tekitab hulga uusi probleeme, nagu suurem pinge nii menetlusosaliste kui ka kohtuniku jaoks (olla kogu aeg eetris), õigus privaatsusele (istungite voogesitus võimaldab neid kolmandatel isikutel salvestada ja näiteks meedias või sotsiaalmeedias lõpmatult taasesitada) jne. Hübriidistung, kus on võimalik osaleda soovi korral nii kohapeal kui ka video teel, tekitab küsimuse poolte võrdsusest, kui üks pool on kohal ja teine (on ja ei ole) ekraanil. CCJE ei paku oma arvamuses nendele küsimustele lahendusi, kuid toob selle probleemi esile. Arvamuse aluseks oligi sokraatiline meetod.

3. Tehniline arhitektuur võib olla erisugune. On lahendusi, mis võivad pelgalt pabermenetlust kopeerida. Sellisel juhul valitseb risk, et status quo inkorporeeritakse koos oma ebaefektiivsuse, vigade ja kummaliste tavadega uude süsteemi ning see pärsib kogu kohtusüsteemi arengut. Uute lahenduste loomisel tuleb arvestada, et tehnoloogia ei pruugi olla erapooletu. Süsteemi võidakse tahtmatult sisse kirjutada diskrimineerivad hoiakud rassi, rahvuse, soo vm tunnuste suhtes. Kuna tehnika areng võimaldab kohtutel täita uusi ülesandeid, sh vaidluste ennetamist, võib tekkida oht, et kohus liigub oma põhiseaduslikust funktsioonist vaidluste lahendajana eemale ja muutub klienditeenindajaks.

4. Tehniliste lahenduste rakendamine nõuab kohtunikelt aktiivset osavõttu. Uute vahendite loomisel on kohtunike antud alusteave hädavajalik. Kui lahendust ei ole mugav kasutada, võivad selle rakendamisel tekkida probleemid. Samuti ei ole otstarbekas lahendusi liiga kiiresti peale suruda. CCJE leiab, et uusi tehnilisi abivahendeid tuleks juurutada mõõdukas tempos, et kohtusüsteem suudaks nendega rahulikult harjuda. Liiga pingeline ajakava või kiirustamine toob kaasa soovitule vastupidise efekti.

5. CCJE on korduvalt rõhutanud, et teised võimuharud peavad kohtusüsteemi, sealhulgas tehnilisi abivahendeid piisavalt rahastama. Uute lahenduste kasutuselevõttu ei tuleks näha kui võimalust hoida kohtusüsteemi pealt kokku. Samuti peab riik hea seisma selle eest, et kohtutel oleks rahalisi vahendeid olemasolevate süsteemide hoidmiseks ja uuendamiseks. Kohtutes töötavatele IT-spetsialistidele tuleks maksta konkurentsivõimelist palka, et saaks palgata võimekad inimesed.

6. Infotehnoloogia kasutamisel on kesksel kohal andmekaitse, eeskätt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 8 kohane eraelu kaitse kohustus. Tehisintellekti pruukimisel suureneb selle kohustuse rikkumise risk. Siinkohal tuleb eriti jälgida kriminaal- ja perekonnaasjade menetlusi. Probleemiks on ka võimalikud infolekked, rünnakud ja süsteemirikked, mille vastu tuleb end kindlustada.

7. Tehnoloogia arenedes peab kohtupersonali tervisekaitse olema suurema tähelepanu all. Liigne tehniliste abivahendite kasutamine võib kaasa tuua lühi- ja pikaajalised terviseriskid, nagu silmade väsimus, peavalu, suurenev stress, ärevus- ja tähelepanuhäired. Näiteks on kodus töötamise varjuküljeks see, et toimikuga saab tutvuda ka öösel kell kolm (s.o kohe kui lõpeb Mustamäe valss). See võib aga mõjutada kohtuniku võimekust viia (päevasel ajal) läbi nõuetekohast menetlust. Seetõttu võivad suureneda kohtu vead.

Tehniliste abivahendite arendamine

CCJE leiab, et liikmesriigid peaksid looma oma õigusliku ja eetilise (!) raamistiku, mille abil juurutatakse kohtusüsteemi tehnilisi lahendusi. Eriti tuleb jälgida kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtte austamist, samuti seista hea seista selle eest, et uude tehnoloogiasse ei oleks inkorporeeritud diskrimineeriv hoiak. CCJE märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud kujundama tehnilistesse lahendustesse puutuvat kohtupraktikat ja ka seda tuleks liikmesriikidel jälgida. Ei tohiks unustada, et kõik ühiskonnaliikmed ei tunne kõiki tehnilisi abivahendeid, kuid nende juurdepääs kohtumenetlusele ei tohi väheneda. Menetlusõiguslikult tuleks sätestada, millistest menetlustoimingutest tuleb kohapeal osa võtta ja kus kehtib tehniliste lahenduste kasutamise diskretsioon. Seejuures peaks diskretsiooni rakendaja olema asja arutav kohtunik, mitte kohtu juhtkond.

CCJE tuletab meelde, et tehniliste lahenduste loomisel tuleb arvestada kohtusüsteemi huvidega, mitte kohtusüsteem ei pea kohandama ennast tehnilise lahenduse järgi. Tuleb silmas pidada, et õigusemõistmine põhineb suuresti kohtuniku siseveendumusel ja iga vaidluse faktid on erinevad. Seetõttu on standardimisel omad piirid. Kohtunikud mängivad olulist rolli ka seadusandluse arendamisel, eriti õigusloome vigade korral, ja tehnoloogia ei tohiks seda muuta. See ei tohiks ka pärssida kriitilist mõtlemist ega soodustada stagnatsiooni.

Tehniliste abivahendite arendamise põhimõtted

1. Tehnoloogia peaks toetama õiguse rakendamist ja kindlustama õigusriigi põhimõtte Tehnilised abivahendid peavad olema loodud, uuendatud ja kasutusele võetud õigusliku ning eetilise raamistiku alusel, mis on selge, avalikult ligipääsetav ja tagab EIÕK‑is sätestatud õiguste kaitse.

2. Tehnoloogia peab kindlustama nii kohtu institutsioonilise kui ka kohtuniku personaalse iseseisvuse ja sõltumatuse, et nad saaksid täita ausal ja efektiivsel õigusemõistmisel oma põhiseaduslikku ülesannet. Abivahendeid ei tohiks kasutada selleks, et vähendada kohtuniku kui otsustaja rolli.

3. Kohtule peab jääma autonoomia. Tehnoloogia võib kohtuid ja kohtupidamist üksnes toetada. Sisuline otsustamine peab jääma ainult inimesele ja seda ei tohi tehnoloogiale delegeerida.

4. Iseseisvuse, sõltumatuse ja autonoomia põhimõttega on kooskõlas, et kohtuvõim teeb oma tehniliste lahenduste üle ise ka järelevalvet. See võib toimuda kohtute haldamise nõukoja või muude organite kaudu. Kohtunikud peavad olema kaasatud infosüsteemi loomisse, arendamisse ja rakendamisse. Eriti tuleb seda jälgida riikides, kus tehnoloogia arendamine on täitevvõimu ülesanne.

5. Tehnoloogia peab võimaldama kõigile ühiskonnaliikmetele lihtsat juurdepääsu kohtumenetlusele ja tagama andmekvaliteedi. Abivahendite töö peaks olema anda teavet ja toetada vaidluste lahendamist kokkuleppel. Seda saab efektiivselt teha juhul, kui süsteem on kvaliteetne ja mugav.

6. Tehnoloogia toimib hästi vaid juhul, kui seda pidevalt täiustatakse. Seetõttu tuleb küsida pidevalt kasutajate tagasisidet.

7. Kohtupidamisel ei tohi kedagi diskrimineerida ja see peab olema aus. Tuleb jälgida, et tehnoloogia ei võimaldaks eri ühiskonnarühmade põhjendamatut erinevat kohtlemist.

8. Tehnoloogilised lahendused peavad olema läbipaistvad ja arusaadavad. Eriti tuleb seda jälgida siis, kui hakatakse juurutama tehisintellektiga seotud lahendusi.

9. Tehnoloogia peab alluma kontrollimehhanismidele ja lahenduste õigsus peab olema kontrollitav. Tehnoloogilist lahenduskäiku ja tulemust peab saama vajaduse korral kasutajale selgitada.

10. Tehnilised abivahendid peavad tagama turvalisuse ja andmekaitse. Need peavad olema rünnakute eest kaitstud, samuti peab andmetöötlus vastama andmekaitsepõhimõtetele.

11. Ka tehnoloogia abil peetav kohtumenetlus peab olema ühiskonnale avatud, samas tuleb tagada menetlusosalise seadusega tagatud privaatsus.

12. Tehnoloogiliste süsteemide loomine ja arendamine toimib vaid siis, kui seda piisavalt rahastatakse.

13. Tagamaks tehnoloogiliste lahenduste tegelik rakendamine, tuleb kasutajaid koolitada.

CCJE edasine töö

CCJE järgmise arvamuse teema on kohtunike distsiplinaarmenetlus. Kuigi ka seda on CCJE juba varem puudutanud, on praeguseks palju muutunud. Mitmes riigis on täheldatud kohtunike distsiplinaarmenetluse ebakohast kasutamist. Lisaks on nüüd olemas Euroopa Inimõiguste Kohtu arvestatav praktika ja lahendada tuleb uusi küsimusi (näiteks distsiplinaarrikkumise suhe eetikaga ja menetlusnõuded, sh menetluse avalikkuse küsimus).

Lisaks arvamuste avaldamisele on CCJE hakanud tegema ka temaatilisi uuringuid. Nendes kogutakse liikmesriikide kohta infot, kuid erinevalt arvamusest ei kujundata seisukohti ega soovitusi. Esimene temaatiline uuring puudutas pandeemia mõju õigusemõistmisele ja selle võimalikke õppetunde, järgmine kätkeb mitmekesisust kohtusüsteemis.

CCJE materjalid asuvad selle kodulehel.

____________________________

[1] CCJE arvamus nr 25 (2023). – https://rm.coe.int/ccje-opinion-no-26-2023-final/1680adade7 (22.02.2024).

[2] CCJE arvamus nr 14 (2011). – https://rm.coe.int/168074816b (22.02.2024).