Külli Luha
Justiitsministeeriumi kohtute talituse analüütik
2020. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 33 658 tsiviilasja (3,0% rohkem kui
2019. aastal) ja 45 566 maksekäsu kiirmenetlusasja (15,6% rohkem kui 2019. aastal); 14 440 kriminaalmenetlusasja[1], sh 5210 kriminaalasja (5,8% vähem kui 2019. aastal); 5952 väärteomenetlusasja (14,3% vähem kui 2019. aastal). Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 2737 haldusasja (8,1% rohkem kui 2019. aastal).
Alljärgnevatel joonistel (joonised 1–3) on kujutatud viimase kaheksa aasta jooksul maa- ja halduskohtutesse saabunud kriminaal- ning väärteoasjade, tsiviilasjade ja haldusasjade arvu. Trendijoon joonistel näitab kohtute töökoormuse muutumist sel perioodil.
Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses kokku 2815 tsiviilasja (1,8% vähem kui 2019. aastal), 1245 haldusasja (11,6% rohkem kui 2019. aastal), 1874 kriminaalmenetlusasja (5,8% vähem kui 2019. aastal) ja 119 väärteomenetlusasja (27,4% rohkem kui 2019. aastal). Alljärgneval joonisel (joonis 4) on kujutatud viimase kaheksa aasta jooksul ringkonnakohtutesse saabunud asjade arvu muutumist kõikides menetlusliikides,
sh trendijooned joonisel näitavad ringkonnakohtute töökoormuse muutumist.
I ja II astme kohtute 2020. a menetlusstatistika detailsemad andmed menetlusliikide kaupa on avaldatud kohtute veebis.[3]
Kohtuniku koormus 2020. a jooksul saabunud asjade alusel
2020. aastal jagati tsiviilasju maakohtutes kokku 83,1[4] kohtunikule, sh Harju Maakohtus 37,3, Pärnu Maakohtus 12,6, Tartu Maakohtus 19,9 ja Viru Maakohtus 13,3 kohtunikule. Kriminaal- ja väärteomenetlusasju jagati maakohtutes kokku 55,2 kohtunikule, sh Harju Maakohtus 21,9, Pärnu Maakohtus 7,5, Tartu Maakohtus 12,5 ja Viru Maakohtus 13,3 kohtunikule. Alates 12. aprillist 2020 on maakohtutes kokku 152 kohtuniku ametikohta, kuid arvestades kohtunike vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli maakohtutes vakantsete või ajutiselt täitmata ametikohtade osakaal 9,0% (sh Harju Maakohtus 11,6%, Pärnu Maakohtus 4,3%, Tartu Maakohtus 10,0% ja Viru Maakohtus 5,0%).
Haldusasju jagati 2020. a jooksul kokku 22,5 kohtunikule, sh Tallinna Halduskohtus 14,85 ja Tartu Halduskohtus 7,65 kohtunikule. Alates 12. aprillist 2020 on halduskohtutes kokku 25 kohtuniku ametikohta. Arvestades kohtunike vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli halduskohtutes vakantsete või ajutiselt täitmata ametikohtade osakaal 10,0% (sh Tallinna Halduskohtus 12,6% ja Tartu Halduskohtus 4,4%).
Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumites jagati tsiviilasju 21,2 kohtunikule, sh Tallinnas 15,2 ja Tartus 6 kohtunikule. Kriminaalkolleegiumites jagati süüteoasju 12,2 kohtunikule, sh Tallinnas 7,4 ja Tartus 4,8 kohtunikule, ning halduskolleegiumites jagati haldusasju 11 kohtunikule, sh Tallinnas 6,5 ja Tartus 4,5 kohtunikule. Ringkonnakohtutes on kokku 46 kohtuniku ametikohta. Võttes arvesse vakantseid ametikohti ja sellest tingitud asjade jagamise peatamisi ning pikaajalisi eemalolekuid, oli vakantsete või täitmata ametikohtade osakaal 3,5%.
Alljärgneval joonisel kajastub nn statistilise kohtuniku keskmine töökoormus kõikides menetlusliikides 2020. aastal saabunud asjade alusel:
Asjade lahendamisest maakohtutes: tsiviilasjad
Maakohtutes lahendati kokku 33 286 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 16 558, Pärnu Maakohtus 4285, Tartu Maakohtus 7621 ja Viru Maakohtus 4822 tsiviilasja. Lahendatud tsiviilasjadest 56,8% moodustasid erinevate statistiliste kategooriate hagimenetlusasjad.
Lahendatud asjade sisu vaadeldes saab öelda, et tavapärase enamuse moodustasid perekonnaõiguse, võlaõiguse ja TsÜS‑i asjad. Nende asjade arv ja osakaal võrreldes 2019. a‑ga on suurenenud 9,2%, moodustades 79,2%. Võrreldes varasemaga kasvas mõnevõrra ka pankrotiasjade arv ja osakaal. Ülevaate lahendatud tsiviilasjade sisust liigiti annab joonis 6.
2020. aastal lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 95 päeva, sh Harju Maakohtus 110 päeva, Pärnu Maakohtus 87 päeva, Tartu Maakohtus 74 päeva ja Viru Maakohtus 84 päeva. Hagimenetluses lahendatud 18 920 tsiviilasja keskmine menetlusaeg oli 126 päeva. Lahendatud asjade keskmist menetlusaega asja liikide kaupa kajastab alljärgnev tabel:
Alljärgnevas tabelis kajastub suurima osakaaluga võlaõigusasjade lahendatud asjade arv ja lahendamise keskmine aeg:
2020. aastal oli maakohtute menetluses kokku 14 026 järelevalvemenetlust, millest 64% olid järelevalved piiratud teovõimega täisealise isiku või alaealise isiku eestkostja tegevuse üle, 14,3% pankrotimenetluse järelevalved ning 14,8% füüsilise isiku kohustusest vabastamise menetlused.
Alljärgnev tabel kajastab 31. detsembri 2020. a seisuga maakohtute menetluses olevate järelevalvemenetluste jaotumist kohtutes liikide kaupa:
Asjade lahendamisest maakohtutes: kriminaal- ja väärteomenetlusasjad
Maakohtutes lahendati kokku 14 459 kriminaalmenetlusasja, mis jagunesid järgmiselt: 35,4% moodustasid kriminaalasjad (16,8% esitati lahendamiseks kiirmenetluses), 30,2% täitmiskohtuniku asjad ja 27,9% eeluurimiskohtuniku asjad (joonis 8).
Kriminaalasju lahendati maakohtutes kokku 5114: Harju Maakohtus 2040; Pärnu Maakohtus 779; Tartu Maakohtus 1264; Viru Maakohtus 1031. Valdav osa e 72,6% (3712) kriminaalasjadest lahendati kokkuleppemenetluses (sh 670 kiirmenetluses), 973 lühimenetluses (sh 304 kiirmenetluses), 67 käskmenetluses (sh 11 kiirmenetluses) ja 362 üldmenetluses.
Alljärgnev tabel kajastab kriminaalasjade lahendamise keskmist menetlusaega:
Üldmenetluses kriminaalasju lahendati maakohtutes kokku 362, millest 12,0% asjades oli kannatanu ja/või süüdistatav alaealine. Üldmenetlusasjade jagunemist süüdistatavate arvu alusel iseloomustab joonis 10.
Alljärgnev tabel kajastab üldmenetluses lahendatud kriminaalasjade hulka ning nende lahendamiseks kulunud menetlusaega, lähtudes süüdistatavate arvust:
Eeluurimiskohtuniku asju lahendati kokku 4039, millest 34,8% olid läbiotsimisasjad. Eeluurimiskohtuniku asjade liigilist jaotumist (joonis 11) ja lahendamiseks kulunud aega kajastab alljärgnev tabel:
Täitmiskohtuniku asju lahendati 2020. aastal kokku 4367, millest enamuse e 34,9% moodustasid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise asjad.
Väärteomenetlusasju lahendati maakohtutes kokku 5926: Harju Maakohtus 2416; Pärnu Maakohtus 958; Tartu Maakohtus 1383; Viru Maakohtus 1169. Väärteoasjade lahendamisele kohtus kulus keskmiselt 47 ning väärteokaebuste lahendamisele keskmiselt 70 päeva.
Asjade lahendamisest halduskohtutes
2020. aastal lahendati halduskohtutes kokku 2531 haldusasja: Tallinna Halduskohtus 1450 ja Tartu Halduskohtus 1081 asja. Kaebuse sisu järgi moodustasid lahendatud asjadest 34,8% korrakaitse asjad, 10,1% olid maksuõiguse, 9,3% rahvastiku, 7,7% planeerimise ja ehituse ning 4,9% majandushaldusõiguse asjad (joonis 12).
Keskmine haldusasjade menetlusaeg 2020. aastal oli Tallinna Halduskohtus 126 ja Tartu Halduskohtus 126 päeva. Haldusasjade lahendamiseks kulunud keskmist aega iseloomustab alljärgnev tabel:
Asjade lahendamisest ringkonnakohtutes: tsiviilasjad
2020. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes kokku 2829 tsiviilasja (Tallinna Ringkonnakohtus 2014 ja Tartu Ringkonnakohtus 815), sh apellatsioonimenetluses 1142 ning määruskaebemenetluses 1687 asja. Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 182 päeva (Tallinna Ringkonnakohtus 206 ja Tartu Ringkonnakohtus 123 päeva) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 65 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 83 ja Tartu Ringkonnakohtus 21 päevaga).
Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest rohkem kui kolmandiku moodustasid võlaõiguse (29,8% lahendatud asjadest) ja perekonnaõiguse asjad (14,2%). Ringkonnakohtutes lahendatud asjade sisuline jagunemine on kajastatud joonisel 13:
Ringkonnakohtutes lahendatud asjade osakaal moodustas 5,6% maakohtute lahenditest.
Asjade lahendamisest ringkonnakohtutes: kriminaal- ja väärteomenetlusasjad
2020. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes kokku 1860 kriminaalmenetlusasja (Tallinna Ringkonnakohtus 968 ja Tartu Ringkonnakohtus 892), sh apellatsioonimenetluses
380 kriminaalasja, määruskaebemenetluses 1292 asja ning 169 ringkonnakohtust alanud asja. Kriminaalasjad lahendati apellatsioonimenetluses keskmiselt 51 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 45 ja Tartu Ringkonnakohtus 59 päeva). Määruskaebemenetluses lahendati keskmiselt 15 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 16 ja Tartu Ringkonnakohtus 14 päeva).
Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest veerandi moodustasid kriminaalasjad (24,5%) ja suurima hulga moodustasid jätkuvalt täitmiskohtuniku asjad (34,8% lahendatud asjadest) ning 27,0% eeluurimiskohtuniku asjad. Täpsem jagunemine on kajastatud joonisel 14 ja asjade lahendamise keskmine aeg samade kajastatud liikide kaupa on alltoodud tabelis.
Ringkonnakohtutes lahendatud asjade osakaal moodustas 9,7% maakohtute lahenditest.
Väärteomenetlusasju lahendati kokku 122, sh Tallinna Ringkonnakohtus 75 ja Tartu Ringkonnakohtus 47 asja.
Asjade lahendamisest ringkonnakohtutes: haldusasjad
2020. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes kokku 1186 haldusasja (Tallinna Ringkonnakohtus 631 ja Tartu Ringkonnakohtus 555), sh apellatsioonimenetluses 459 ning määruskaebemenetluses 727 haldusasja. Ringkonnakohtutes lahendati apellatsioonimenetluses haldusasjad keskmiselt 192 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 124 ja Tartu Ringkonnakohtus 301 päeva) ning määruskaebemenetluses keskmiselt 27 päevaga (Tallinna Ringkonnakohtus 24 ja Tartu Ringkonnakohtus 30 päeva).
Sisu poolest lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitse asju (36,8% lahendatud asjadest). Suurem osakaal oli veel maksuõiguse (10,8%) ja rahvastiku asjadel (8,8%). Joonisel 15 on kajastatud ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjad sisu järgi ning sellele järgnevas tabelis on samade asja liikide keskmine lahendamise aeg.
Ringkonnakohtutes lahendatud asjade osakaal moodustas 33,4% halduskohtute lahenditest
Automaatselt kohtunikele jagatud asjade osakaal 2020. aastal
Kõik I ja II astme kohtud kasutavad kohtuasjade kohtunikule jagamiseks kohtute infosüsteemis menetleja määramise funktsionaalsust. Kohtute seaduse §-st 37 ning kohtute infosüsteemi ühetaolise täitmise reeglitest[5] lähtudes jagatakse kohtuasjad tööjaotusplaani alusel ja juhuslikkuse põhimõttele tuginedes. Erandkorras jagatakse kohtuasjad käsitsi täitmiseks eelnimetatud reeglite punktis 15 loetletud juhtudel. 2020. a põhistatistikast ilmneb, et automaatselt jagatakse enamik kohtuasju, kuid käsitsi jagamisel on siiski oluline osakaal:
2020. menetlusaasta, eelmistest erilisem
2020. aasta kujunes aastaks, kus COVID-19 pandeemia tõttu tuli asjade lahendamiseks leida tavapärasest erinevaid viise. Eelmise aasta märtsikuus andis kohtute haldamise nõukoda kohtutele soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal[6]. Soovituste märksõnadeks olid õigusemõistmise jätkumine ennekõike kaugtöö, kirjaliku menetluse ja digitoimiku abil.
Selle tõestuseks, et õigusemõistmine jätkus enam-vähem tavapärases hulgas ja tempoga, on eelnevatel lehekülgedel kajastatud andmed. Seda, kuidas pandeemia tagajärjed kohtuasjade sisus kajastusid, näitavad hilisemad analüüsid. Küll aga saab siinkohal väita, et kirjaliku menetluse osakaal kasvas 2020. a võrreldes varasemaga veelgi ning lahendatud asjade hulgas oli asjade liike, mis kõik lahendati kirjalikult. Samuti võimaldas paberivaba menetlus e digitoimik kohtuasju lahendada väljaspool kohtumaju. Alljärgnevalt on toodud ülevaade kirjaliku menetluse ja paberivaba menetluse osakaalust (joonised 16 ja 17):
Tsiviilasjad. Kirjaliku menetluse osakaal kasvas maakohtutes aastatagusega võrreldes veel 3% võrra ja nii lahendati 88,3% kõikidest tsiviilasjadest 2020. a kirjalikult, sh Harju Maakohtus 90,7%, Pärnu Maakohtus 89,0%, Tartu Maakohtus 98,1% ja Viru Maakohtus 81,1%. Sisuliselt lahendati kirjalikult kõik õigusabi ja notaritasude ning rahvusvahelise õiguse asjad. Perekonna- ja pankrotiõiguse asjades oli kirjaliku menetluse osakaal kõige väiksem, vastavalt 74,8% ja 48,6%. Suurima osakaaluga võlaõiguse asjades oli kirjaliku menetluse osakaal 95,4%.
Ringkonnakohtutes lahendati kirjalikus menetluses 85,5% lahendatud asjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 84,9% ja Tartu Ringkonnakohtus 87,2%. Rahvusvahelise õigusabi, õigusabikulude ja menetluskulude asjad, aga ka võlgade ümberkujundamise menetluse, sotsiaalhoolekande ja TsÜS‑i asjad lahendati täielikult kirjalikus menetluses.
Paberivabas menetluses lahendati 2020. aastal 41,6% maakohtutes lahendatud asjadest,
sh Harju Maakohtus 44,6%, Pärnu Maakohtus 35,6%, Tartu Maakohtus 40,9% ja Viru Maakohtus 37,2%. Võlaõiguse asjades oli paberivaba menetluse osakaal suurim 68,1%.
Paberivaba menetluse osakaal ringkonnakohtutes oli 12,5% lahendatud asjadest.
Kriminaalmenetlusasjad. Kirjaliku menetluse osakaal oli selles menetlusliigis kõige tagasihoidlikum. Maakohtutes lahendati keskmiselt 41,2% kirjalikus menetluses, sh Harju Maakohtus 46,9%, Pärnu Maakohtus 48,0%, Tartu Maakohtus 37,3% ja Viru Maakohtus 31,1%. Keskmisest oluliselt suurem oli kirjaliku menetluse osakaal eeluurimiskohtuniku asjades (71,6% lahendatud asjadest).
Ringkonnakohtutes lahendati kirjalikus menetluses 74,6% lahendatud kriminaalasjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 70,4% ja Tartu Ringkonnakohtus 79,3%.
Paberivaba menetluse osakaal kriminaalkohtumenetluses oli 5,0%, mis sisuliselt tähendab, et 17,1% eeluurimiskohtuniku asjadest lahendati paberivabas menetluses.
Paberivaba menetluse osakaal ringkonnakohtutes oli 14,0% lahendatud asjadest
Väärteomenetlusasjad. Selles menetlusliigis lahendati 2020. a kirjalikus menetluses 27,4%, sh Harju Maakohtus 33,2%, Pärnu Maakohtus 28,6%, Tartu Maakohtus 26,1% ja Viru Maakohtus 16,3%. Sisuliselt lahendati kirjalikus menetluses kohtuvälise menetleja otsusele või tegevusele esitatud kaebused (kirjaliku menetluse osakaal oli 45,5% lahendatud asjadest).
Paberivabas menetluses lahendati 2020. aastal 64,7% maakohtutes lahendatud asjadest,
sh Harju Maakohtus 55,6%, Pärnu Maakohtus 71,0%, Tartu Maakohtus 69,4% ja Viru Maakohtus 72,8%. Täitmise asjades oli paberivaba menetluse osakaal suurim, s.o 94,7%.
Haldusasjad. Kirjaliku menetluse osakaal kasvas 2020. a mõnevõrra veelgi e ca 2% võrra. Tallinna Halduskohtus lahendati 77,0% kirjalikus menetluses ja Tartu Halduskohtus 96,1%. Kirjaliku menetluse osakaal erines asja liikide kaupa, kõige suurem kirjaliku menetluse osakaal oli korrakaitse ja sotsiaalõiguse asjades, kus peaaegu kõik asjad lahendati eelmisel aastal kirjalikus menetluses. Kõige väiksem oli kirjaliku menetlus osakaal rahvastiku ja riigihangete asjades (kirjalikult lahendati alla poole asjadest).
Ringkonnakohtutes lahendati kirjalikus menetluses 91,1% haldusasjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 84,9% ja Tartu Ringkonnakohtus 98,0%.
Paberivabas menetluses lahendati 43,5% haldusasjadest (võrreldes 2019. a-ga on kasv ca 20%), sh Tallinna Halduskohtus 61,3% ja Tartu Halduskohtus 19,5%.
Paberivabas menetluses lahendati ringkonnakohtutes 32,8% haldusasjadest, sh Tallinna Ringkonnakohtus 50,7% ja Tartu Ringkonnakohtus 12,4%.
____________________________
[1] Taustainfo – 2020. a kuritegevuse ülevaade arvutivõrgus: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/. Kriminaalmenetlusasjadena on käsitatavad kõik kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvad asjad, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad.
[2] Siin on kajastatud maakohtutesse esitatud tsiviilasjade koguarv ning Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja esitatud e‑maksekäsu kiirmenetlusasjad, välja on jäetud järelevalvemenetlused.
[3] Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/I%20ja%20II%20astme%20kohtute%202020.a%20menetlusstatistika.pdf.
[4] Arvestuse aluseks on kohtunike spetsialiseerumine ning vakantsed ametikohad ja pikaajalised (järjest üle 3 kuu) töölt eemalolekud.
[5] Vt arvutivõrgus: https://kohus.just.sise/sites/kohtu/files/dokumendid/kis_uhtse_taitmise_reeglid_2019.a.pdf.
[6] Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/news-related-files/khn_soovitused_kohtutele_eriolukorras.pdf.